"See ühe punktiga eksami sooritamise võimalus on tekkinud ajalooliselt riigikogu arutelude ja hääletuste käigus. Ma isiklikult ei pea sellist lähenemist õigeks ja eeldan, et nõutav tulemus võiks olla kõrgem," ütles Lauri eile riigikogus rahvasaadikute küsimustele vastates.

Lauri sõnul saavad riigieksami tulemust selle kasutajad vastavalt oma soovile tõlgendada. "Arvan, et kui keegi läheb ühe punktiga kuskile sisse saama, siis ilmselt seda tõlgendataksegi just selle ühe punktina. Ühe punkti küsimus vajab diskussiooni".

Minister lisas veel, et tulevikus võiks tuua juurde ka muid mõõdikuid või parameetreid, millega hinnata koolide ja õppetöö tulemuslikkust. "Haridusministeerium selle nimel ka tegeleb. Usun, et tasapisi muutub koolide õppetöö võrdlemine paremaks ja adekvaatsemaks. Ja ma tõesti eeldan ja loodan, et sellistesse sammudesse suhtutakse arusaamise ja kaasaelamisega, sest meie kõigi eesmärk peaks olema, et kõikides koolides oleks võimalik saada võrdselt head haridust. Praegu ma kahjuks ei julge selles sada protsenti kindel olla," sõnas Lauri.

Haridus-ja teadusminister Maris Lauri leiab, et riigieksami positiivseks sooritamiseks ei peaks piisama vaid ühest punktist nagu praegu. Nii oli ka riigieksamite loomise ajal 90ndate lõpus, kuid vahepeal muudeti eksami läbisaamise kriteeriumiks vähemalt 20-punktilise tulemuse saavutamine. Hiljem muudeti süsteemi taas nii, et eksamist läbisaamiseks piisab vaid ühest punktist.