Maris Lauri: järgmisel aastal jääb Eesti majanduskasv tõenäoliselt prognoositud 2,5 protsendist väiksemaks

Rahandusminister Maris Lauri tõdes, et tulenevalt nafta hinna langusest ja Vene rubla kukkumisest jääb Eesti majanduskasv järgmisel aastal tõenäoliselt praegu prognoositud 2,5 protsendist väiksemaks.

"Tulevikku vaadates on võimalik öelda, et Eesti majandusprognoos jääb väiksemaks," rääkis Lauri täna valitsuse pressikonverentsil. Kui tänavu jääb see tasemele 1,6-1,7 protsenti, siis järgmisel aastal jääb see tõenäoliselt praegu prognoositud 2,5 protsendist väiksemaks.

Nafta hinna langus

Lauri sõnul on nafta hinna langus äärmiselt kiire ja põhjustatud nõudlusest toimunud vähenemisest. Samas on ka pakkumine kasvanud. Hiljuti teatas OPEC, et nad ei kärbi tootmismahtusid. „Olukorras, kus pakkumine on suurem ja nõudlus väike, on selge, et hind langeb,“ tõdes Lauri.

Eesti majandusele on sellel tema sõnul kahetine mõju. Ühelt poolt see tõmbab alla üldise inflatsioonitaseme ja inimestele läheb kütus odavamaks.

Riigieelarvele ei ole hinnatõusu pidurdumine meeldiv, sest see muudab laekumise pingelisemaks, kuid Lauri sõnul on lootus, et kätte jääva raha arvelt tarbitakse teisi tooteid ja teenuseid rohkem ning sealt tuleb ka laekumine.

Lauri sõnul võib prognoositav tuleva aasta 1,9-protsendiline inflatsioon kujuneda 0,5 protsendi kandis.

Minister Lauri möönis, et naftahinna langus teeb keeruliseks põlevkiviõli tootmise Eestis.

Venemaa olukord

„Rubla langus on suurt tähelepanu saanud, Vene majanduse seisukord on
hästi nõrk, sanktsioonid mõjuvad palju tõhusamalt kui Venemaa arvas,“ rääkis Lauri. „See toob kaasa Vene majanduse languse ja siit tulevad meile teatavad negatiivsed mõjud. Eelkõige turismisektoris.“

Lauri tunnistas, et Eesti jaoks muutub eksport Venemaale keerulisemaks, kuid ta hoiatas mitte üle hindama Venemaa olukorra mõju Eestile. „Suurem osa Venemaale minevast kaubast on transiit, mitte meie enda toodang,“ sõnas ta, kuid möönis, et üksikutel ettevõtetel võib olla raske.