Maripuu inimvara raportist: päevaga ei saa kõike parandada

Teadlased tutvustasid eile Eesti inimvara raportit, mis prognoosib rahvastiku murettekitavat vähenemist: 2050. aastaks 100 000 inimese võrra. Riigikogu liige ja endine sotsiaalminister Maret Maripuu ütles Delfile kommentaariks, et kõiki probleeme pole võimalik kiirkorras lahendada, kuid trendid on positiivsed.

„Raportis ei leidu ainult negatiivset, oleneb kuidas lugeda. Seal on ka mitmeid kiidusõnu valitsuse viimase aja poliitika kohta. Üks koht, mis mulle väga meeldis, oli see, et hinnati kõrgelt neid otsuseid, tänu millele on sündimus kasvanud,“ rääkis Maripuu, kes kuulub läbi viimase kümne aasta valitsuses olnud Reformierakonda.

„Mainiti ka seda, et 2008. aastal, kui mina olin valitsuses, võeti vastu rahvastiku arengukava, mis on andnud häid tulemusi. Meie peamine eesmärk oli see, et aastaks 2020 oleks naiste keskmine eluiga 84 ja meestel 75 ning tervena elatud aastate arv naistel 65 ja meestel 60. Viimase viie aastaga on tervena elatud aeg tõusnud seitsme aasta võrra nii naistel kui ka meestel. Kas seda on siis vähe?“ küsis Maripuu.

Raport toob välja, et võrreldes ülejäänud Euroopaga on Eestis siiski enneaegseid surmajuhtumeid väga palju ja eluiga lühike. Maripuu lausus seepeale, et me peame vaatama, milline oli meie stardipositsioon, kust me alustasime. „Meetmeid on kasutusele võetud ja tulemusi saavutatud. Oleks hea, kui ka meie inimesed saaksid aru, et neil pole kahte elu. Kui me loeme uudiseid, et kui paljud hullud on gaasi põhja vajutanud, kui palju on tabatud purjus inimesi autoroolist ja soojaga uppunud, siis on siin oluline ka inimeste omapoolne panus.“

Kõiki koheldakse võrdselt

„Riik on juba keelanud öise alkoholimüügi ja tõstnud oluliselt aktsiisi ning 2009. aastal alkoholi tarbimine langes ja vähenenud on ka liiklussurmad. Ei saa loota, et ühe päevaga kõik muutub, kuid mul on hea meel, et just tervise valdkonnas toimuvad trendid on positiivsed,“ märkis Maripuu.

Ühe olulise probleemina tõid raporti koostajad veel välja venekeelsete noorte vähese kaasamise Eesti ühiskonda, mis jätab riigi ilma olulisest inimressursist. Maripuu aga kahtleb selles, kas riik peaks kellelegi eritingimusi looma. „Me oleme kogu aeg rääkinud inimestest, kes elavad Eestis, kes armastavad Eestimaad, kes tahavad siin elada ning kõik need tegevused ja toetused on suunatud kõigile Eesti elanikele,“ nentis ta.