Marina Kaljurannast saab ÜRO peasekretäri kutsel relvastuskontrolli nõuandekoja liige
„ÜRO peasekretär ootab minult eelkõige panust selliste uute julgeolekuohtude käsitlemisel nagu küberrünnakud, tehisintellekti kasutamine sõjategevuses ja hübriidohud," ütles Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda kuuluv Kaljurand.
Europarlamendi saadik omab vastavas valdkonnas varasemat kogemust nii Välisministeeriumi küberjulgeolekunõunikuna, ÜRO küberekspertide töögrupi Eesti esindajana kui ka Rahvusvahelise Küberstabiilsuse komisjoni juhina.
Kaljurand sõnul on tal hea meel, et ÜRO peasekretär pidas vajalikuks kaasata tema ekspertteadmisi ja kogemusi. "Viimati osalesin aastatel 2019-2020 peasekretäri digitaalkoostöö paneelis, mis esitas oma raporti peasekretärile eelmise aasta mais,” sõnas Kaljurand.
Ärevate aegade keeris
Nõuandekoda kohtub jaanuari lõpus Genfis ning selle kohtumise fookuses on tuumarelvastuskontrolli probleemid.
„Äsjased sündmused Iraanis, mis võivad viia Iraani taganemiseni tuumaleppest, mullune Venemaa ja USA taganemine keskmaa tuumarelvastuse kokkuleppest, aga ka mitmete relvastuskontrolli-alaste lepingute lõppemine lähiaastatel on olukorda halvendanud," selgitas Kaljurand, märkides, et praegune olukord tundub olevat keerulisem kui külma sõja ajal, mil sõjalist tasakaalu hoidsid bipolaarses maailmas Venemaa ja USA. "Nüüd on lisandunud uued ohud ja uued tegijad ning ÜRO peab põhjalikult kaaluma, mida saab muutunud julgeolekuolukorras teha.”
Alates 1978. aastast tegutsevasse nõuandekotta kuuluvad 15 riigi eksperdid. Sealhulgas on liikmeteks tuumariikide USA, Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja India esindajad.
ÜRO peasekretär ootab nõuandekomiteelt soovitusi tuumarelvade ja tavarelvastuskontrolli uuendamiseks viimasel ajal järjest keerulisemaks muutunud rahvusvahelises julgeolekulukorras. Koda esitab oma soovitused peasekretärile 2021. aasta lõpuks.
