Kaljurand rääkis, et mõned parlamendierakonnad on käinud teda oma erakonda kutsumas, kuid mitte kõik. „Mõned parlamendierakonnad ei ole käinud ja mõned on ka sellised ilmselt, kellele ma olen väga selgelt öelnud, et pole mõtet tulla,” sõnas Kaljurand.

Kaljurand nentis, et pakkunud on erakonnad talle nii mõndagi, kuid tema jaoks ei ole pakkumine tähtis. „Oluline on see, kas sa tunnetad ise, et sa tahad minna poliitikasse, astuda erakonda, osaleda kohalikel valimistel, ja ma olen lähtunud sellest – oma sisetundest,” sõnas Kaljurand.

Järgmise aasta sügisel toimuvate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste perspektiivis on Kaljurand aga erakondadele öelnud, et ta ei näe oma tulevikku kohaliku omavalitsuse poliitikuna, see tähendab ka Tallinna linnapeana. „See ei ole see, mis on minu kutsumus,” nentis Kaljurand. Samas kandideerimist 2019. aastal europarlamendi või riigikogu valimistel Kaljurand praegu ei välista. „Mis tulevik toob, räägime aasta pärast, ma ei oska praegu nii kaugele vaadata,” sõnas Kaljurand.

„Praegu loomulikult on mul väga palju pakkumisi ka välismaalt, olen loenguid pidanud Ameerika Ühendriikides, Ukrainas, Gruusias. Eelmisel nädalal olin Gruusia presidendi julgeolekualasel ümarlaual, nii et mul on tegevust ka välismaal,” märkis Kaljurand.

Kui saatejuht Marko Reikop sõnas, et rahvas ootab, et Kaljurand mägesid liigutaks, kinnitas naine, et ta ei ole kuhugi kadunud ja kõik teemad, millega ta on tegelenud ja mis talle hingelähedased on, nagu naiste võrdõiguslikkus, noored või integratsioon, tegeleb ta edasi ka praegu, kuigi teises vormis ja mõne teema puhul alles otsib parimat väljundit.

Pettumus valijameestes

Presidendivalimisi meenutades ütles Kaljurand, et ta tegi kõik endast oleneva, et Eesti presidendiks valitud saada, kuid teadis juba presidendikampaaniasse astudes, et kõik võib juhtuda. Nii arutas ta kodus läbi ka variandi, et oktoobris pole ta ei Eesti president ega välisminister. „Muidugi ma olin pettunud,” nentis Kaljurand, kuid osutas samas, et kampaania käigus kohtus ta väga paljude tublide inimestega, kellega muidu poleks kohtunud.

„Ma õppisin ka seda, mis mulle poliitikas ei meeldi. Mulle ei meeldi, kui kaamerate juuresolekul öeldakse mulle ühte ja kui kaamera läheb kinni, siis see sama inimene astub ligi, patsutab õlale ja ütleb: „No sa saad ju aru – see on poliitika.” Ei saa. Ja sellega ma ei lepi mitte kunagi,” märkis Kaljurand.

Pettunud oli Kaljurand ka selles, et ta kohtus paljude valijameestega ja tulemus valijameeste kogus (ta kogus 75 häält) polnud selline, mida valijamehed olid talle rääkinud. „Aga viha ei olnud kordagi. Ja ma olen saanud sellise kogemuse, ja ma loodan, et sama arvavad ka kõik kandidaadid, kes kandideerisid, ja ma ei kahetse mitte ühtegi otsust.”

”

Mulle ei meeldi, kui kaamerate juuresolekul öeldakse mulle ühte ja kui kaamera läheb kinni, siis see sama inimene astub ligi, patsutab õlale ja ütleb: „No sa saad ju aru – see on poliitika.”

Marina Kaljurand

Siim Kallasega kohtus Kaljurand enda sõnul viimati Estonia kontserdisaalis. „Me ei ole kunagi olnud perekonnatuttavad, me ei ole kunagi eriti tihedalt suhelnud, ja ma ei näe ka põhjust, miks ma siis peaksin hakkama seda praegu tegema. Ma suhtlen nende inimestega, kellega ma olen suhelnud,” sõnas Kaljurand, kes on leidnud küll palju uusi tuttavaid, aga kunstlikult ta kontakti otsima ei hakka.

President Kersti Kaljulaiule soovis Kaljurand edu ja õnne. „Ta sai väga suure usalduskrediidi Eesti rahvalt ja poliitikutelt, ja tegelikult on kõik tema kätes – ehk tema teha on see, milline Eesti president ta saab olema, kas ta saab olema Eestile parim president, kas teda mäletatakse Eestile parima presidendina, tal on kõik võimalused olemas. Ja ma tõesti soovin talle südamest edu.”

Eesti ja USA president

Ameerika Ühendriikide uuest presidendist Donald Trumpist rääkides ütles Kaljurand, et ei ole mõtet paanikat tekitada, kuigi kindlasti tuleb muudatusi. „Mõned muudatused on juba tulnud, me teame, et president Trump ei hakka tegema vabakaubanduslepingut Euroopa Liiduga, aga – ma olin valimiste ajal tööl Ameerika Ühendriikides ja mis mulle silma hakkas: see kõne, mille pidas valitud president Trump, oli hoopis midagi muud kui valimiskampaania. Esimest korda ma nägin teda presidentaalsena – ta oli rahulik, püüdis ühendada Ameerika rahvast, ta otsis ühist keelt, mis on positiivne.”

„Aga välispoliitikas tuleb meil kindlasti tema meeskonnaga palju rääkimist, palju seletamist, palju tööd tuleb teha, tema välispoliitika meeskonda me veel lõpuni ei tea, kes minu tuttavatest vabariiklastest tema meeskonda tööle lähevad, nii et kindlasti diplomaatidel ootavad ees huvitavad ajad ja mõnes mõttes kindlasti ka keerulisemad ajad. Mõnda asja, mida me oleme siiani võtnud iseenesestmõistetavana, tulevikus ei pruugi iseenesestmõistetavana võtta. Aga kindlasti ei ole mõtet paanitseda, vaid tuleb väga rahulikult selgitada, rääkida, tegutseda. Ja Trump ei ole Ameerikas üksi – on kongress, on administratsioon, on teised inimesed,” sõnas Kaljurand.