Marina Kaljurand avaldas Läti juhtidele tänu tugeva toetuse eest Eston Kohveri juhtumis

 (5)
Marina Kaljurand ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs
Marina Kaljurand ja Läti välisminister Edgars RinkēvičsFoto: Välisministeerium

Välisminister Marina Kaljurand avaldas kohtumisel Läti riigijuhtidega tänu Lätu toetuse eest Eston Kohveri juhtumis.

Kaljurand rõhutas kohtumistel Riias Läti presidendi Raimonds Vējonise, peaministri Laimdota Straujuma, välisministri Edgars Rinkēvičsi ning parlamendi Saeima väliskomisjoni esimehe Ojārs Ēriks Kalniņšiga, et Eesti ja Läti on väga lähedased partnerid ja sõbrad, kellel on tihe koostöö kõigis valdkondades.

Välisminister avaldas Lätile tänu tugeva toetuse eest Eston Kohveri juhtumis. Läti mõistis jõuliselt hukka Eston Kohveri suhtes toimunud ebaseadusliku kohtumenetluse ning süüdimõistmise, teatas ministeeriumi pressitalitus.

Regionaalset julgeolekut ja kaitsekoostööd arutades rõhutas välisminister Kaljurand NATO liitlaste kohaloleku olulisust Baltimaades. „Euroopa julgeolekuolukord on muutunud ning olukorra normaliseerumist ei ole lähiajal loota. Liitlaste kohalolek on selge sõnum NATO ühtsusest ning tugevdab nii Eesti ja Läti julgeolekut kui NATO kollektiivkaitset tervikuna,“ lausus välisminister. „Läti otsus tõsta kaitsekulutusi 2%-ni SKPst 2018. aastaks on selles kontekstis väga oluline,“ lisas välisminister.

Kõneldes Venemaa agressioonist Ukrainas, rõhutas Kaljurand, et relvarahu rikkumiste sagenemine Ida-Ukrainas on väga murettekitav. „Venemaa poolt kontrollitud separatistide relvarahurikkumised on sagenenud. Venemaa peab hakkama täitma Minski kokkuleppeid,“ rõhutas välisminister Kaljurand.

Veel rõhutati koostöö olulisust NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskuses. „Üha kasvava infosõja valguses peab NATO oma tegevust laiendama ning olema võimeline oma sõnumeid edukalt levitama ja reageerima ka vaenulikule kommunikatsioonile,“ lisas välisminister Kaljurand.

Välisminister Kaljurand tunnustas Lätit eduka Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise puhul ning sõnas, et see on eeskujuks Eestile 2018. aasta esimesel poolel asetleidva eesistumise ettevalmistamisel. „Läti on saanud väga edukalt hakkama nii välispoliitiliselt kui ka julgeoleku mõttes keerulisel ajal Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega. Samuti on Läti kolleegid võtnud kiirel ajal lahkelt vastu meie inimesi ning lasknud väga põhjalikult oma kogemustest õppida. Oleme selle eest väga tänulikud,“ lisas ta.

Kohtumistel arutati veel Kreeka olukorda, suhteid Venemaaga, küberjulgeolekut, rändega seotud küsimusi ning ühiseid projekte energeetika ja transpordi vallas.