Marianne Mikko poliitblogis: Tervitan kinniseid uksi
Alles vaikselt vapustusest toibuma hakates, jõuab pärale norra mehe korraldatud veresauna kogu jõledus. Seda nii kohapeal Oslos kui ka kõikjal üle maailma. Kes on see mees, kes on suuteline tegutsema sellisel külmaverelisel moel? Kuidas on tekkinud äärmuslikult vihkavad mõtted? Kas blond mees on täie mõistuse juures?
Ma pole psühhiaater. Küll aga jagab vaimuhälbe-teemat Tartu Ülikooli professor Jüri Saar, kelle vaateid ma selles küsimuses usaldan. Tema meelest ei pea, vaat et ei tohigi lugeda Norra maniaki nn manifesti. Sellega tegelevad psühhiaatrid. Sest reedel aset leidnud massimõrva loogika jutustab sellest, et mees pidas ennast kellekski, kes ta lihtsurelikuna lihtsalt olla ei saa.
End imetleva psühhopaadi mõte oli ennast eksponeerida maksimaalselt. Sellest ka maniaki nõue, et olgu ülekuulamine avalik. Ta oli ka teatavaks teinud, et tuleb vormirõivais. Seega kõik oli suhteliselt kindlakäeliselt lavastatud.
Noore mehe advokaat andis teada, et tema kaitsealune arvas oma veresaunaga algatavat ei vähem ega rohkem kui üle-euroopalist revolutsiooni. Ent on heameel tõdeda, et Norra politsei ja süüdistaja nõudsid kategooriliselt, et maniakk jääb kavandatud show’st ilma.
Reeglina ma toetan avatud uste poliitikat. Oslos toimuv ei tohi aga muutuda online etenduseks, kus hull saab võimaluse hullutada meedia kaasabil normaalseid inimesi. Ebanormaalsuse puhul normaalselt kehtivad põhimõtteid ei kehti. Õigemini- ei tohi kehtida. Et ei tekiks olukorda, kus psühhopaat kasutab jultunult ära liberaalset demokraatiat millekski, millele liberaalne demokraatia iialgi alla kirjutada ei saa.
