Marianne Mikko poliitblogis: tänan usalduse eest!

Oleme täpselt kuu aega teineteise seltsis veetnud - ühelt poolt sotsiaaldemokraat Marianne Mikko ja teisalt Sina, lugupeetud lugeja. See aeg osutus ootamatult tormiliseks. Mitte sedavõrd Erna retke dessandil nähtu-kuuldu tõttu, mis ikkagi oli vaid mäng, kuivõrd tegelikkuses toimunud kriiside tõttu.

Juulit-augustit 2011 jäävad meenutama tõsised ja järelemõtlemist vajavad sündmused: Norra veresaun, Briti rüüstamised, meie kaitseministeeriumi ründamine. Kes oleks võinud aimata, et midagi taolist tuleb mõtestada n-ö hapukurgihooajal!?!

Nagu ma oma blogides korduvalt olen kirjutanud, kordan veelkord - maailm on muutunud. Üleilmastumine tähendab seda, et miski, mis toimub meist geograafiliselt justnagu kaugel, tegelikult toimub juba meiega. Norra maniaki tegu võis innustada Karen Drambjani haarama relva ja kott seljas marssima kaitseministeeriumi.

Üha enam tähelepanu väärib inimese turvalisus. Veelgi enam - julgeolek ei vääri iseenesest niivõrd teoreetilist tähelepanu, kuivõrd julgeoleku tagamine vajab praktilist kaitset. Selles keerulises paljude tundmatutega maailmas on julgeolek tähtsam kui kunagi varem. Ühelt poolt on ju nii, et me oleme oma valikutes vabad, meil on vabadus liikuda kuhu tahes ja millal tahes. Teisalt, see polegi enam nii lihtne.

Nagu maailmakuulus semiootik, Tartu Ülikooli professor Juri Lotman ühes loengus märkis, siis suurim vahe 19. ja 20. sajandi vahel on see, et ülemöödunud sajandil tundus maailm olevat suur, siis möödunud sajandil said inimesed aru, et maailm on ühtäkki väike. Kuhu soovid, sinna lendad. Me ei tea paraku, missuguseks kujuneb 21. sajand.

Kui meid varitseks täna vaid force majeure ehk vääramatu loodusjõud, oleks sellega hoopis lihtsam hakkama saada kui situatsioon, millega me tegelikult seisame silmitsi siin ja praegu. Inimese poolt loodud olukorrad tänavu suviseid sündmusi Eestis ja Euroopas arvestades on kordi ettearvamatumad kui ükskõik millised loodusjõud.

Kui me oleme sattunud raskesse olukorda, on oluline, et need, kes on seatud ja pühendatud valitsema, ütlevad heade seaduste valgusel mida ja kuidas teha. Selleks, et just rahva parimad tütred ja pojad seda teeksid, on tarvis teada, mida nad mõtlevad.

Valimiskampaania vältel tutvuda poliitiku kolme valimislubadusega on liiga vähe, et usaldada sellist inimest valitsema. Valijal on õigus lugeda poliitiku pikemaid arutlusi tema poliitikast. Artiklite kirjutamine on üks asi, aga kui paljude poliitikute raamatuid te teate nimetada?

Kuu aja vältel olen iga päev Delfi vahendusel oma mõttemaailma lugejaga jaganud. Luban jätkata blogimist oma koduleheküljel mariannemikko.ee.

Seniks aga ilusat suve ja jääme sõpradeks!