Marianne Mikko poliitblogis: “Mõistus võidab!”
Imestan selle üle, et üks ja teine imestab. Mida saab selles imelikku olla, kui erakond on otsustanud sisse võtta talle kuuluv koht. Muide, meie poolele on üle tulnud haritud naiste ja parema sissetulekuga inimeste kõrval madalama haridusega mehi ja väiksema sissetulekuga inimesi. Tere tulemast!
Ikka ja jälle tuleb meelde tuletada, et üle maailma on sotsiaaldemokraadid konservatiivide vastasjõud. Need kaks näevad ühiskonda kui mitte strateegiliselt, siis taktika mõttes ikkagi erinevalt. Euroopas käib parem- ja vasakpoolsetel reeglina sellisel kombel, et kord on Piibeleht peal, siis jälle Westmann. Kaval ärimees Westmann on juba pikalt “peal” olnud, seega varsti on andeka tööka Piibelehe kord.
Sotsid alustasid oma tubade tuulutamisega aegsasti. Seadsime sihid maha ja endale võetud ülesandeid me ka üksteise järel täidame. Rahulikult, ilma tõmblemisteta. Nii saime aru, et vana esimehega kaugele ei suusata. Mõeldud-tehtud. Toimus sisekampaania viie kandidaadi vahel. Lõppvoorus oli meid kolm, 16.oktoobril võitis parim.
Tollel samal esimehe vahetamise hetkel asusime ellu viima oma teist olulist sihti. Töötasime selle nimel, et meid oleks kaks korda rohkem Riigikogus. Korras! Topeldasime end- kümne asemel on meid SDE fraktsioonis 19. Meie valimisplatvorm seisis põhiliselt viies nõudmises, kus oli igale valijale midagi olulist: lapsetoetuse kolmekordistamine, tasuta haridus, naiste-meeste palgalõhe kaotamine, astmeline tulumaks, kultuuri- ja esmatarbekaupadel käibemaksu alandamine, nutikate töökohtade loomine.
Me pole taganenud oma poliitikast. Teeme, mis meie võimuses. Vastavad seaduseelnõud ja strateegiad on käiku antud, pidevalt pärime ministritelt aru, kui vaja, läheme (palgalõhe asjus) tänavale piketeerima. Sõnaga- oleme konstruktiivne opositsioon.
Sotsid viivad oma strateegiat ellu rahuliku meelega. Ja me ei tee saladust sellestki, et sotsiaaldemokraatide valimised saavad olema 2015.aastal, millele eelneb hea tulemus kohalikel 2013.aasta valimistel. Ei maksa arvata, et see on utoopia.
2005. aasta europarlamendi valimistel ütlesime: “Mõistus maksab!”, mille tulemusena saime pooled Eestile kuuluvad europarlamendi kohad. Nüüd ütleme: “Mõistus võidab!” Tark teab, kui palju kohti see lipukiri sotsiaaldemokraatidele Riigikogus kohti annab. Just, nii palju nagu meie valija tahab. Üheskoos teame ju, keda tahame peaministriks. Õige, Sven Mikserit. M.O.T.T.
