Marianne Mikko: kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäev rõhutab ühtse ja demokraatliku Euroopa olulisust

Ajal, mil Euroopa seisab silmitsi terroriohu ja mitmes riigis pead tõstva äärmuslusega on oluline mitte unustada ajaloo õuduste hoiatust ning mälestada totalitaarsetes režiimides hukkunuid, kinnitas riigikogu liige Marianne Mikko tänasel kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeval.

"Üle-euroopaline mälestuspäev on tulnud selleks, et jääda. Kommunismi- ja natsismiohvrite mälestamine ning nende inimvaenulike režiimide kuritegude mäletamine on meie kohus mineviku ees nagu ka kohustus Euroopa tulevikule mõeldes," ütles Mikko.

"Mul on hea meel, et mälestuspäev puudutab ka nooremaid põlvkondi ja et mälestustseremooniad toimuvad paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides," märkis ta.

"Meenutades täna kahe kurjuse – Stalini ja Hitleri – salapakti, millega 1939. aastal võeti paljudelt riikidelt pooleks sajandiks iseseisvus, rõhutame me, kui oluline on ühtne ja mõjusfäärideta demokraatlik Euroopa," tõdes Marianne Mikko. "Seda eriti praeguses hapras julgeolekuolukorras, kus Euroopa Liidu naabruses näeme ikka veel soovi dikteerida sõjalise jõuga teistele nende valikuid ning meie ühendus ise seisab vastamisi jõhkrate ja Euroopa tugevust proovile panevate terrorirünnakutega."

Mikko algatas 2008. aastal Euroopa Parlamendi saadikuna koos Saksa, Briti, Ungari ja Läti kolleegidega allkirjade kogumise, mis päädiski kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäevaga. "Meie ajaloo jäädvustamist nõudev deklaratsioon kogus sedavõrd palju allkirju, et üheksa aastat tagasi septembris kohustaski Euroopa Parlament liikmesriikide valitsusi mälestuspäeva tähistama. 2009. aasta resolutsiooniga on 23. august kuulutatud kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäevaks," sõnas Mikko.