"Lugesin hämminguga kaitseminister Urmas Reinsalu väljahõigatud mõtteid tema USA visiidi ajal NATO vägede hädavajalikkusest Euroopas, eriti aga Eestis," tunnistas Mikko Delfile.

"Mind paneb imestama, millise mandaadi alusel või vähemalt millise raporti ajel oli Reinsalu sunnitud nii kirglikult ameeriklasi Eestile appi kutsuma," ütles Mikko.

Ta märkis, et talle teadaolevalt ei ole riigikogu riigikaitsekomisjonis, kus arutatakse alatasa riigikaitselisi sõlmprobleeme ja keerdküsimusi, sellises hüsteerilises võtmes NATO vägede toomise vajadusest Eestisse rääkinud ei minister, ei kõrgemad ohvitserid ega ka militaaranalüütikud kunagi viimase kolme aasta vältel.

"Ajal, mil USA on oma kohustusi Euroopas vähendamas, on jutt USA vägede alalisest viibimisest Eesti pinnal pigem populistlik soovmõtlemine kui tõsiseltvõetav ettepanek," oli Mikko Reinsalu väljaütlemiste suhtes kriitiline. Kahjuks ei selgu ajakirjanduses ilmunud uudisest, milliste USA üksuste Eestisse toomist Reinsalu sooviks ja millist eesmärki need peaksid teenima, lisas Mikko.

Mikko sõnul peab Venemaa suuri sõjalisi õppusi Eesti ja teiste liitlasriikide piiride vahetus läheduses NATO loomulikult tõsiselt võtma, kuid kindlasti ei ole Eesti julgeolekuolukord viimasel ajal sedavõrd halvenenud, et see üksinda tingiks vajaduse liitlasvägede kohalviibimise järele.

Tema sõnul on selge, et USA sõjaliste võimekuste paiknemine Euroopas lähtub ka tulevikus ikkagi NATO kollektiivsetest vajadustest ja ameeriklaste julgeolekuhuvidest.

"Eesti kaitseministril, kes on samaaegselt NATO nagu ka Euroopa Liidu ühe liikmesriigi kaitseminister, on kohatu mängida hädavarest olukorras, kus USA üha rohkem tuletab Euroopa partneritele meelde tõsiasja, et eurooplastel tuleb Euroopa kaitsmisega ise hakkama saada," lisas Mikko.

Eestil võib tema sõnul küll olla kaitsekulutuste kaks protsenti täidetud nagu peaaegu mitte kellelgi teisel peale USA ja UK, aga see ei tähenda, et Washingtoni visiidil peaks meie kaitseminister kaotama reaalsustaju ja meelemõistuse. "Veel hullem - mõlemad ühekorraga," sõnas Mikko.

Mikko sõnul on USA baasidest Eesti pinnal märksa olulisem see, et NATO alusleppe artikkel viis "üks kõigi, kõik ühe eest" oleks jätkuvalt tugev ja usutav.

"See on Eesti jaoks parim heidutusvahend mistahes võimaliku sissetungija vastu," on Mikko veendunud. Samuti on tema sõnul oluline, et NATO-l oleksid olemas plaanid Eesti ja teiste Balti riikide kaitsmiseks ja et allianss viiks regulaarselt läbi ühiskaitselise stsenaariumiga ühisõppusi.

Riigikaitsekomisjoni liikmena tegi Mikko kaitseministrile ettepaneku tulla riigikaitsekomisjoni ette selgitama oma mõttevälgatust NATO baaside vajalikkust Eestis. "Kaitseministri intellektuaalselt huvitavat teemaarendust nii baasidest kui ka NATO tulevikust üldiselt ootan lähiajal suure põnevusega," ütles Mikko.