“Naised ise peaksid olema aktiivsemad ja selgelt ütlema, et nad tahavad osaleda otsustamisprotsessis,” rääkis sotsiaaldemokraat Mikko Delfile. “Kui naisi oleks juhtivatel kohtadel rohkem, siis oleksid otsused tasakaalustatumad. Ei ole nii, et süüdi on ainult mehed või ainult naised.”

Mikko peab sookvootidest rääkides väga tähtsaks meeste ja naiste vahel tasakaalu loomist. “Meie seame eesmärgiks, et kõigis poliitika valdkonna esinduskogudes oleks ühe sugupoole esindajad vähemalt 40 protsenti,” ütles Mikko. See tagaks Mikko sõnul tasakaalu, sest teatud juhtudel on vaja kaitsta ka meeste esindatust. Ta lisas, et 40 protsendi piir on väga selgelt Skandinaavias käibinud number juba aastakümneid.

Mikko pakkus, et riigikogu võiks tulevikus olla kolmandik naisi, siis oleks Eesti korralik demokraatlik riik. Ta ei soovinud prognoosida, millise aja jooksul see eesmärk on saavutatav. “Sõltub asjaoludest – nii meestest kui naistest, kuidas on ühiskond selleks ette valmistatud,” lausus ta.

Mikko hindab positiivselt norralaste ideed tõsta ettevõtete nõukogudes naiste osakaalu. Kokkuleppe küsimus on tema sõnul see, kas me nimetame seda kvoodiks või tasakaalu mehhanismiks.

“Mida rohkem on naisi otsustavatel ametikohtadel, seda tasakaalustatum on ühiskond,” rääkis Mikko. Ta märkis, et Eestis on naiste haridustase meeste omast kõrgem, mis on oluliseks argumendiks naiste suurema esindatuses saavutamisel.

Ta lisas, et paraku on Eestil meeste ja naiste palgalõhe osas Euroopa Liidus punase laterna roll.