Margus Tsahkna: uus valitsus seab ohtu Eesti koostöö liitlastega

 (110)
Margus Tsahkna
Margus TsahknaFoto: Hendrik Osula

Endise kaitseministri, praeguseks erakonda Eesti 200 juhatusse kuuluva Margus Tsahkna hinnangul võib Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kaasamine valitsusse nada hoobi Eesti julgeolekuasutuste ligipääsule liitlasriikide luureinfole, kui need hakkavad piirama tundliku informatsiooni jagamist Eestiga sarnaselt Austriale.

Nimelt on Austria juba pikemat aega jäetud kõrvale Euroopa olulistest julgeolekukohtumistest ning infovahetusest, sest valitsusse kuuluval Vabadusparteil (Freiheitliche Partei Österreichs, FPÖ) on kontaktid äärmusrühmitustega.

"See on selge julgeolekurisk Eestile. Tänaseks oleme seisus, kus üks võimalik Eesti valitsuserakond, EKRE, arendab läbi riigikogusse jõudnud parteiliikme sidemeid äärmuslike organisatsioonidega üle maailma. Mõnel neist lasub ka kahtlus seotuses terroristlike liikumistega," viitas Tsahkna värskele EKRE fraktsiooni liikmele Ruuben Kaalepile. .

Kui EKRE saab endale nii sise- kui ka välisministri positsioonid, kus on ligipääs tundlikule luureinfole, ei võta siis ei võta liitlased Tsahkna hinnangul tõenäoliselt enam riski tundliku info jagamiseks.

Seotud lood:

Mitmed Eesti ja Euroopa meediväljanded juhtisid eile ja täna tähelepanu Austria valitsusel tekkinud probleemidele julgeoleku alastest suhetes teiste Euroopa riikidega. Selle põhjuseks on ühe koalitsioonipartnerina valitsusvastutust kandva Vabaduspartei sidemed äärmusliikumisega, mida toetas ka Uus-Meremaal terrorirünnaku toime pannud austraalia äärmuselane Brenton Harrison. Eesti Ekspressi andmeil saab EKRE ridades täna riigikogu liikmeks vannutatud Ruuben Kaalepit seostada sama organisatsiooniga, millel olid tihedad suhted terrorist Harrisoniga.

"Viin on praeguse seisuga jäetud sisuliselt kõrvale nn Berni klubist ehk foorumist, kus Euroopa luurejuhid omavahel informatsiooni vahetavad. 2018. aasta lõpus lekkis ajakirjandusse ka dokument, mis näitas, et Soome võimud palusid Venemaa spioonide uurimisel abi kõigilt Euroopa kolleegidelt, välja arvatud Austrialt," märkis Tsahkna.

"Kui meenutame kasvõi Herman Simmi juhtumit, siis paljastati aastakümneid Venemaa heaks luuranud spioon suuresti tänu liitlaste informatsioonile. Kui ühe valitsuspartneri kahtlaste sidemete tõttu äärmuslastega kaotavad jõuametkonnad suhtlemisvõimaluse liitlastega, asetab see Eesti haavatavasse seisu," rõhutas Tsahkna.

Endise kaitseministrina meenutas Tsahkna ka seda, et EKRE kaitsepoliitika probleemi esitledes teatas EKRE esimees Mart Helme, et Eesti suhted liitlastega saavad olema tingimuslikud.

Meedias on varem korduvalt kirjutatud sellest, et ajal, kui rõhutatult Kremli-meelne FPÖ kontrollib võtmeministeeriume, võib Austria kujuneda Venemaa "aknaks" Lääne luurekogukonda.

Margus Tsahkna oli novembrist 2016 kuni septembrini 2017 kaitseminister ja juunist 2015 kuni maini 2017 Isamaa ja Res Publica Liidu ehk praeguse Isamaa esimees. Tänavustel riigikogu valimistel kogus ta Eesti 200 nimekirjas Tartu linnas kandideerides 612 häält.