Jüri Ratas märkis valitsuse pressikonverentsil ajakirjanike küsimustele vastates, et uus valitsus õllepudeli hinda ei tõsta, sest kokku on küll lepitud, et aktsiis tõuseb, sest kääritatud jookide aktsiisi vahe võrreldes kange alkoholiga peab vähenema, kuid lõpphinna paneb paika kaubandusvõrk.

Õlletootjad saatsid täna laiali mureliku kirja, milles prognoosisid, et Eesti müügimahud vähenevad 60 protsenti, mis omakorda võib tähendada seda, et väikesed kauplused pannakse kinni, kuna nad ei saa enam hakkama. Nii kaob tootjate hinnangul ka palju töökohti ja Eesti maksuraha läheb kümnete miljonite eurode kaupa Lätti.

Ratas avaldas veendumust, et väikesed poed jäävad ellu ka siis, kui tarbimine mingil määral väheneb. Ühtlasi selgitas ta, et õlleaktsiisi puhul on kaks peamist positsiooni, millest üks on seotud rahva tervisega. „Igasugune aktsiisitõus või maksutõus — eeskätt loodetakse sellele, et alkoholi tarbimist piirata,” lausus Ratas. Ta lisas, et kui Skandinaaviaga võrrelda, siis on Eestis õllepudeli kättesaamine kordades lihtsam. „Ma arvan, et see ei ole õige,” sõnas Ratas.

Eestis on nimelt 2724 kanget alkoholi müüvat kauplust, samas kui Soomes on selliseid poode 351 ja Rootsis 431. Isegi kui alkoholi müümise õigus 95-lt poelt sajast ära võtta, oleks Eestis elanike kohta märksa rohkem alkohole müüvaid poode kui Soomes või Rootsis.

Siseminister Andres Anvelt ütles täienduseks, et kui aktsiisitõus toob kaasa töökohtade kadu, siis riik peab tegema samme, et soodustada sel juhul töökohtade loomist teistes sektorites. Aktsiisitõusu kaitstes ütles ta aga, et otseselt alkoholikahjude tõttu sureb Eestis tuhatkond inimest aastas, mistõttu kannatavad ka nende inimeste perekonnad.

Peale selle rõhutas Anvelt, et praegu on õllega surnuks joomine palju odavam kui viinaga. „Teame, et alkohol mõjutab inimkäitumist, inimtervist, inimelusid, siis ei saa teha niimoodi, et ühe alkoholiliigiga on need asjad odavamad, et tekitada suuremat kahju riigile ja ühiskonnale,” sõnas Anvelt. „Tasandame seda, mis on aastaid olnud paigast ära,” lausus Anvelt, et lahja alkohol on eelistatud olukorras ja sellega end kahjustada on praegu odavam kui kange alkoholiga.

Kanget alkoholi tuuakse nüüd ka Lätist

Kaitseminister Margus Tsahkna märkis, et kui õlletootjate liit kuidagi ei reageeriks, siis oleks midagi väga valesti. „Ootame ära sõltumatud analüüsid, numbrid ja mõju mitte ainult õlletootjatele, vaid ka rahva tervisele ja laiemalt sellele, et on selge, et Soomest käiakse väga palju Eestis alkoholi ostmas. Kange alkoholi puhul on see nõnda, et seda tuuakse nüüd ka Lätist,” nentis Tsahkna.

Niisiis osutas ta, et enne, kui teha lõplikke järeldusi, on valitsuse asi vaadata, et muudatus Eesti majandust ei kahjusta, seista Eesti rahva tervise eest ja reguleerida aktsiisipoliitikat nii, et see oleks tasakaalus. „Laseme rahandus- ja majandusministeeriumil oma tööd teha.”

Eilsel alkoholikonverentsil ütles rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov oma sõnavõtus, et õllekohver on meil praegu hinnaga 11, Lätis umbes üheksa eurot. Kui aktsiisid tõusevad, siis saab meil tolle kohvri hind olema 18 eurot, Soomes maksab see aga 21,22 eurot.

Nii et kui praegu on soomlastel motivatsioon Eestist õllekohvreid kaasa osta, siis edaspidi ilmselt enam ei ole, pigem reisivad nad selle tulemusel Lätti. Eestlastel pole aga praegu mõtet Läti-reise ette võtta, sest hinnavahe pole kuigi suur, muudatuste tulemusel saab aga Lätis õllekohver maksma tunduvalt vähem kui Eestis, nii et ka eestlaste reisid lõunanaabrite juurde kindlasti kasvavad.

Majandusele võib seega mõju oodata küll. Võib-olla tuleks tõesti alustada alkoholireklaamile ja -müügile piirangute seadmisest. Näiteks poodidesse vaheseinte paigaldamist alkoholilettide ette kommenteerides ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse eile, et see aitaks sõltlasi, kes püüavad sõltuvusega toime tulla.

Ta rõhutas, et selliseid inimesi, keda alkoholilettidest möödumine võib panna murduma, on 100 000. „Sõltlasi on meie seas oluliselt rohkem, kui me armastame seda mõelda,” sedastas Jesse.