"Erihooldust vajavate inimestega seoses on mitmeid probleeme. Nüüd saab aga kinnitada, et teema on avalik ja ühiskonna ees. Inimesed teadvustavad seda rohkem ja erivajadustega inimeste probleemid pole enam peidus," ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna Delfile.
Tsahkna hinnangul on kõige suurem probleem praegu ressursside otstarbekas jaotamises. Kuna rahalised vahendid on piiratud, peab süsteemi muutma paindlikumaks selliselt, et tõepoolest täishooldust vajavad inimesed saaksid neile vajalikku abi ning et teenuseid osutataks neile, kes päris täishooldust ei vaja. Uus strateegia töötatakse Tsahkna sõnul välja käesoleva aasta oktoobriks.
"Eelkõige on küsimus sellesse valdkonda täiendavate vahendite leidmises, et vähendada hoolekande järjekordi, luua juurde kohti teenuse pakkumiseks, koolitada personali ja luua ka toetavaid teenuseid, et vähendada vajadust statsionaarsete kohtade järgi. Ka tuleks seadusandlikult täpsemalt paika panna, missugused on riigi ja omavalitsuse kohutused, et abivajaja ei jääks kuskile kahe vahepeale. Me omalt poolt ootame, et sotsiaalministeeriumis valmiv sotsiaalhoolekande seadus jõuaks ükskord riigikokku ja paika saaksid ka vajalikud regulatsioonid,“ ütles Tsahkna.