"Komisjoni hinnangul sobib viimasesse vooru pääsenud kandidaat oma ametialaste teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest ametikohale, kuid konkursi käigus selgus asjaolu, mis kehtiva avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei võimalda esitada teda ametisse nimetamiseks," teatas riigikantselei kommunikatsioonijuht Kristiina Tiimus.

Sel suvel toimunud konkursil kandideerisid kaitsepoliitika asekantsleri kohale reservkolonelleitnant Leo Kunnas ja praegune välisministeeriumi töötaja Kolga. Kolga oli konkursil Kunnasest edukam, aga üles kerkis küsimus, kas ta saab ikka avalikus teenistuses töötada.

Kolga mõisteti nimelt 2003. aastal süüdi kaitseministeeriumi asekantsleri ametis toimepandud ametiseisundi kuritarvitamises, riigisaladuse avalikustamises ja dokumendi võltsimises.

Riigisaladuse avalikustamine, milles Kolga 2003. aastal süüdi mõisteti, on karistusseadustiku järgi riigivastane kuritegu ja avaliku teenistuse seaduse praegu kehtiva teksti järgi ei tohi riigivastases kuriteos süüdi mõistetud inimest enam kunagi riigiametisse tööle võtta. Välisministeeriumis saab Kolga töötada, sest kui Kolga peale karistuse kandmist sinna tööle läks, taolist keeldu seaduses veel ei olnud.

Kolga ise on pöördunud õiguskantsleri poole uurimaks, kas taoline piirang on põhiseadusepärane.