Margus Allikmaa: eetrikatkestuse suurim kahju on moraalne
„Kõige suurem kahju on moraalne kahju,“ ütles Allikmaa Delfile. „Inimesed olid ligi tund aega ilma eetrita. See on kindlasti kõige halvem. Iga eetrikatkestus, mis on pikem kui minut on juba kurjast. Me püüame seda aega minimeerida.“
Ta tõdes, et on ka rahas mõõdetavad kahjud, aga seda numbrit on täna vara välja öelda. „Enne tuleb aru saada, mis kõik teha tuleb ja milliseid täiendavaid meetmeid rakendada,“ lausus Allikmaa.
Allikmaa sõnul on ERR küll kahepoolse toitega varustatud, aga seekord oli avarii sedavõrd tõsine, et ei saanud kohe automaatselt teise toite peale üle minna nagu see tavaolukordades on ette nähtud. Olukorra hindamine võttis aega.
Tema sõnul ei saa kellegi peale näpuga näidata ja süüd teiste kaela veeretada, sest raadiomaja alajaam, mille liigniiskusest tingitud rikkest eetrikatkestus alguse sai, on rahvusringhäälingu oma.
Allikmaa meenutas, et kunagi on raadiomaja elutähtsad süsteemid keldrisse projekteeritud ja paigaldatud. Raadiomaja on tänaseks tegutsenud 60 aastat ja konkreetsel alajaamal on vanust 42-43 aastat.
"Siiani on kõik toimunud tõrgeteta," kinnitas ta ja lisas, et ilmselt on linnas sedavõrd palju kaevatud ja linna pinna- ning põhjavete liikumine sedavõrd muutunud, et viimase poolesaja aasta suurim sademete hulk põhjustas raadiomaja keldris üleujutuse.
"Üleujutusest tingitud liigniiskus ja 40 aastat vanad seadmed moodustasid avariiohtliku kombinatsiooni, mis kahjuks ka realiseerus," tõdes juhatuse esimees.
Allikmaa pole siiski nõus kriitikaga, et rahvusringhääling on halvatav. „Ega ta nüüd nii halvatav ka ei ole,“ ütles ta. „Halvatav oleks siis, kui eetris oleks kuus tundi vaikust. Televisioon ja internet töötasid, seega meie kaks väljundit olid täiesti töös.“
Eetriaugu kohta seaduses ajalist piirangut pole
Allikmaa sõnul ei ole kehtestatud normi, kui pikk võib eetrikatkestus olla. „Me ise oleme sõnastanud kriisikäitumise kava ja see nägi ette, et kui Tallinnast ei ole võimalik programmi jätkata, siis alustatakse saadete väljastamist Tartust ja Narvast,“ kõneles ta ja meenutas, et pühapäeval kell 12.15 jätkus enamik programme juba Tallinnast.
Juhatuse esimehe sõnul on suurtes saatemastides nagu Valgjärvel, Saaremaal või Koerus tihti nii, et äike on löönud masti või tormiga on elekter ära. Siis on lokaalne eetrikatkestuss kestnud tunde.
Seekordne eetrikatkestus oli aga üle Eesti.
Allikmaa täpsustas, et pikemad lokaalsed eetrikatkestused on jäänud varasemasse aega. ERR-i tellimusel on AS Levira aastatel 2006-2008 kõik suuremad saatemastid varustatud diiselgeneraatoritega ja sellega on lokaalsed eetrikatkestused viidud miinimumini.
Uue maja ootuses pole suuri investeeringuid tehtud
Allikmaa tõdes, et kõik tehnilised süsteemid peaks olema mitte ainult dubleeritud, vaid isegi kolmekordistatud. Sellist valmisolekut ei eelda aga tema sõnul keegi ei seaduse tasemele ega ka muul viisil.
„Kui seda eeldada, siis see nõuaks erakordseid investeeringud, mida me ei ole täna valmis tegema,“ kõneles ta. „Teoreetiliselt on see küsimus püstitatud, aga avalikku ootust, mis väljenduks ka eelarves, ei ole.“
Ka alajaama kolimine keldrist õue või mujale on Allikmaa sõnul väga kulukas. "Sisuliselt tähendab see uue alajaama ja jaotusseadmete ehitust ning me oleme elanud usus, et varsti saame ka uue maja," lausus ta.
