"Tudengite kirjutatud Hiina-kriitilise artikli kustutamine oli viga, mida Tartu ülikool on õppeprorektori suu läbi on juba ka tunnistanud," lausus Sutrop Delfile.

"Ülikooli kõigil liikmetel, kelle hulka kuuluvad täieõiguslikuna ka välistudengid, peab olema õigus avaldada vabalt oma arvamust, sealhulgas nii sise- kui ka välispoliitilistes küsimustes. Ülikooli üksikute liikmete arvamusi ei saa keegi pidada ülikooli ametlikuks seisukohaks, isegi kui arvamust avaldatakse või levitatakse ülikooli kanalite kaudu," selgitas Sutrop.

Sutrop rääkis, et antud juhul ei olnud aga küsimus mitte välispoliitiliste seisukohtade avaldamises vaid inimõiguste kaitsmises. "Inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia kaitseks välja astumine on mitte ainult ülikooliliikmete õigus, vaid lausa kohustus," märkis eetikakeskuse juhataja. Kindlasti ei peaks ülikoolide ja ülikooli liikmete vastutus ses osas piirduma ainult oma riigis toimuvaga, vaid nad peaksid seisma julgelt nii akadeemiliste kui ühiskondlike põhiväärtuste eest.

"Meenutan, et alles äsja, 17. juunil ilmunud Eberbachi avaldus hoiatas, et Euroopa alusväärtused on kõrghariduses tõsisemas ohus kui kunagi varem alates Bologna protsessi käivitamisest. Avalduses rõhutati, et kuigi Euroopa kõrgharidusruumi kontekstis tuleb teha vahet põhiväärtuste, nagu akadeemiline vabadus, asutuste autonoomia, üliõpilaste ja töötajate osalus, ning ühiskondlike väärtuste vahel, nagu demokraatia, õigusriik ja inimõigused, vastutavad ülikoolid mõlema eest," selgitas Sutrop.

"Osalesin ka ise Eberbachi avalduse koostamises ning tean, et selle eesmärgiks oli kaitsta ja arendada "julguse kultuuuri": julgustada kõiki Euroopa ülikoole ajama seljad sirgu ning astuma välja autoritaarse poliitika, natsionalismi ja populismi vastu, isegi kui see seab ohtu ülikoolide rahastamise. Soovin seda julgust ka oma alma mater'ile."