Maret Maripuu arvates ei saa palk sõltuda soolisest eripärast
"Eesti ühiskond on teinud läbi väga kiire arengu. Saame poest kätte peaaegu kõik, mida ette suudame kujutada. Uut kaupa lettidele panna ning tarnelepinguid sõlmida on aga tunduvalt lihtsam kui sissejuurdunud arusaamade ja käitumismallide muutmine," lausus Maripuu.
"Protsessid ning inimestevahelised suhted vajavad lihtsalt tunduvalt rohkem aega. "Täna meenutavad ameeriklased piinlikkustundega eelmise sajandi 60ndaid aastaid, kui naistele maksti märgatavalt vähem palka kui sama ametit pidavale mehele. Loodetavasti vaatame ka meie üsna pea imestades tagasi aega, mil meeste ja naiste palgalõhe oli pea 30 protsenti."
"Meeste 1 euro on naiste 80 senti, ütles Eesti Ekspressis hiljuti Soome näitlejanna Kati Outinen. Eestis on see veelgi hullem – naised saavad meeste euro eest vaid 70 senti. Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli aastatel 2000 kuni 2008 meeste ja naiste keskmiste palkade erinevus – 28,7 protsenti. Ja aastal 2007 saavutas Eesti suurima palgalõhe kogu Euroopa Liidus – 30,9 protsenti. Muidugi võib ju väita, et meestel on ka pered ning nad ei kuluta ju kogu teenitud raha vaid iseendale. Paraku on Eestis väga palju ühe vanemaga, tavaliselt üksikemaga peresid, kes peavadki erakordse piskuga läbi ajama, sest isa ei tunneta oma vastutust lapse kasvatamise eest. See suhtumine peab kindlasti muutuma ja muutuse motiveerimiseks on riik juba mitmeid samme ette võtnud," kinnitas endine sotsiaalminister.
"Teine teema on naiste esindatus kõrgematel ametikohtadel ja naiste tööhõive. Miks võtavad naised vastu madalapalgalisi töökohti?" küsib ta. "Uuringud näitavad, et just eelmainitud põhjusel – pere on vaja toita. Tõenäoliselt teevad tööd otsivad mehed palju sagedamini otsuse vähe sissetoovat tööd vastu võtta – küllap naine kodus saab aru. Ja naised saavadki. Eks see ole meie ajalooline pärand ühelt poolt ning teisest küljest ka hirm üksi jääda – lastega naised on ühiskonnas olnud ebameeldiv teema juba sajandeid. Ma ei alahinda mehe ja isa rolli peres, vastupidi, usun siiralt, et meie mehed suudavad panustada kodus tunduvalt rohkem nii toetava kaasa kui hoolitseva isana! Uuringud ju näitavad sedagi, et lähisuhtes ja lapsi kasvatavad mehed on palju õnnelikumad, tervemad ja elavad kauem. Seaduse jõul isa koju jääma sundimine pole aga lahendus – see peab jääma vabatahtlikuks pere oma otsuseks."
Maripuu sõnul on küsimus, kui palju need juba sisseviidud muudatused reaalselt toimivad.
"Kui võtame vastu seaduse ja paneme paika kontrollimehhanismid, näitame selgelt, mis on ühiskonnas kokkulepitud norm. Vaatamata sellele, et seaduses on kirjas, et sugu ei tohi määrata palga suurust – kui tahame olla tõsiseltvõetav ühiskond, on reaalsus teine. Töötasu suurus sama töö eest ei tohi sõltuda ühe või teise kehaosa olemasolust või selle puudumisest," lisas ta.
"Palgalõhe teema tõi ühele meelele riigikogu erinevad fraktsioonid ning ühiselt esitati valitsusele pöördumine midagi kiiresti ja konkreetselt ette võtta. Siin ei tohi aga piirduda üksnes ülesannete jagamisega ja ootamisega, kuidas kõik laabub iseenesest. Suured, ühiskondliku arusaama muutused eeldavad laia kõlapinda – sugudevahelisi suhteid ei saa käskida, aga neid saab kujundada."
