Marek Strandberg: ühe hääle hinnaks kujunes üheksa eurot
Standbergi sõnul näitasid ja kinnitasid valimised tõsiasja, et valimistulemus saavutatakse reklaamirahaga. Tema arvutuste kohaselt on ühe hääle hind riigikogu valimistel üheksa eurot – pluss-miinus 3,5 eurot. Täpselt saab selle välja arvutada pärast valimiskampaania kuluaruannete esitamist.
„See on valimiste puhul ammu teada, et valimistulemus on korrutis ideedest, raha hulgast ja kandideerivate inimeste arvust,“ kõneles Strandberg. Tema sõnul oli kandidaatide arv erakondadel suhteliselt võrdne, ka kontseptsioonid olid arusaadavad, erisus tuli sisse kulutatud raha hulgas.
Ta märkis, et viimasel paaril nädalal kulutasid suurparteid kampaaniale oluliselt rohkem ja see määraski valimistulemuse. „Selles osas jäid rohelised alla,“ hindas Strandberg, kelle sõnul olid roheliste reklaamikulutused viimasel paaril-kolmel nädalal suurusjärgus 50-60 000 eurot.
„Pilt, mis valija silme ees vilkus, oli kirju, vaid üksikud kaadrid puudutasid rohelisi,“ kirjeldas ta. „Inimese psühholoogia on selline, et see mõjub.“
Rohelised teevad oma toetajate hääle kuuldavaks
Strandbergi sõnul ei saa roheliste valimistulemust käsitleda kui lõppu või kaotust. Vaatamata massiivsele meediakampaaniale, kus rohelised välja ei paistnud, toetas neid 22 000 inimest.
„Roheliste eesmärk on muuta nende inimeste toetus hääleks, mis kostuks poliitikas edasi,“ rääkis ta. „Me näeme, et see kujutab väga selget väärtust. Meie vastutus täna on see hääl kuuldavaks teha, selle taga on tunnetus.“
„Nagu valimised näitasid, on vabade meeste tähendus ühiskonnas oluline,“ kõneles Strandberg. „Inimesed on näinud, et tegemist on meestega, kes seisavad kohaliku elu eest. Neil on poliitiline võimekus seletada ühiskonnale olulisi asju.“
Strandberg avaldas lootust, et valimistulemus ei ole pettumus ühelegi roheliste erakonnas kandideerinud inimesele. „Kampaanias osalenud inimesed olid väga lustlikud,“ meenutas Strandberg. „Meenutan valimispidu, siis see oli rõõmus, inimesed ei istunud nurgas ega olnud loiud. Juba esimesel õhtul arutati seda, mida võiks edasi teha.“
Tema sõnul on tegemist väga eluterve ja optimistliku seltkonnaga. Ta leiab, et pärast valimisi on roheliste ideedele ja kogukonnaga seotud ideedele isegi lihtsam toetust saada, sest valimiste eel ei olnud neil võimalust sõna saada. Kaubanduskeskused ja kohvikud keeldusid tema sõnul koostööst ja ütlesid, et nad ei soovi ennast poliitikaga siduda. „Kuid millal siis veel, kui mitte enne valimisi,“ küsis ta.
Strandbergi sõnul jääb nüüd väga suure hulga inimeste arvamus parlamendis esindamata, kuid poliitilised muutused ei toimu ainult parlamendis. „Me tahame nende inimeste hääle ja hoiaku poliitilises protsessis alles hoida,“ kõneles Strandberg, kelle sõnul jääb alati võimalus, et lisaks saadikutele, kelle on võimalus esitada parandusettepanekuid, saavad neid esitada ka erinevad huvigrupid, näiteks ettevõtjad ja kodanikuühendused.
See on millegi uue ja huvitava algus
„Seda ma oskame teha ja me saame seda nende ligi 22 000 inimese nimel teha,“ kõneles Strandberg, viidates inimestele, kellel on ka parlamendi töö kogemus. „Inimesed on innustunud, mitte pettunud. Ka saadikukandidaatidele tulid nendele antud suured häälte arvud üllatusena.“
Roheliste eesmärk ei olnud tema sõnul mitte parlamendikoht, vaid oma ideede levitamine. „Kui see nii ei õnnestunud, siis tuleb seda teistmoodi edasi teha, kõik inimesed on terved, sõnaosavad ja kirjutavad, käed ja jalad on terved,“ rääkis Strandberg. „See ei ole erakond, see on liikumine. Adekvaatsete ja tundeliste ja otsustusvõimeliste inimeste kogumik, see on sotsiaalne võrgustik, Eesti jaoks on see võimalus.“
Ta märkis, et täna ei ole Eestis olemas poliitiliselt võimelist kodanikuliikumist, mis suudaks kaasa rääkida ühiskonna tegevuses. „Ma näen, et siin on tekkimas uus algus hoopis mujal, seal on olemas liidreid, noori inimesi, kes tahavad toimetada,“ sõnas ta. „Nende inimeste entusiasm on uskumatu.“
Strandberg lisas, et inimesed ei ole oma professiooni kaotanud ja neil on oma töö pooleli.
Isiklikus plaanis ütles Strandberg, kes kogus 795 häält, et tal ei ole kunagi olnud tegemistest puudus. „Minu põhitegevus on tehnoloogiaalane nõustamine ja üliõpilaste õpetamine,“ rääkis ta. „See ei ole nii atraktiivne ja avalik. Ma kirjutan ja joonistan karikatuure ja elan rahulikku vabakutselise elu.“
