Maratonistung oli viljakas: riigikogu võttis vastu kolm seadust
Maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse poolt oli 50 ja vastu 18 saadikut. Seadusega millega tõstetakse kohaliku omavalitsuse üksusele laekuva tulumaksu määra ulatuses, mis kataks maamaksuvabastuse tõttu kohaliku omavalitsuse üksustel saamata jääva tulu. Lisaks vabastatakse riik maamaksu tasumisest ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maa eest, samuti täiendati regulatsiooni sätetega, kuidas arvestatakse maamaksuvabastust, kui tiheasustusega ala piir või asustusüksuse lahkmejoon läbib katastriüksust ning täpsustati maamaksuvabastuse ja –soodustuse arvutamise korda.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega luuakse üliõpilastele riiklik õppetoetus toetamaks majanduslikult ebasoodsamas olukorras üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusele, nende edukaid õpinguid ja õppekava nominaalkestusega läbimist.
Seaduse kohaselt kehtestatakse üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus igaks aastaks riigieelarvega kolmes suuruses vastavalt üliõpilase sissetulekule. Riigieelarvega kehtestatavaks keskmise sissetuleku ülemmääraks on 2013. aastal kavandatud 280 eurot. Vastavalt sellele on toetussumma üliõpilase keskmise kuni 70-eurose sissetuleku korral 220 eurot, 70-140-eurose sissetuleku korral 135 eurot ja 140-280-eurose sissetuleku korral 75 eurot. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel loetakse üliõpilase perekonnaliikmeteks kuni 24-aasta vanuse üliõpilase vanemad juhul, kui üliõpilane ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja.
Samuti võeti vastu valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seadus, millega muudetakse üleriigilise tähtsusega maardlatest laekuva kaevandamisõiguse tasu ja sellega seotud vee-erikasutuse tasu jaotust. Kaevanduste ja karjääride asukoha kohalikele omavalitsustele tasude osa asendatakse osaliselt tasandusfondi toetusega. Muudatuse tulemusena KOVide tulubaas tervikuna ei muutu, kuna tasu osa vähendamisest vabanev raha suunatakse riigieelarvega tagasi KOVidele. Sellega tagatakse baaskuludele stabiilne kate ning tasude laekumise kõikumised ei sea ohtu KOVi toimetulekut. Üleriigilise tähtsusega maardlatest laekuvast tasust hakkab KOVidele laekuma 25 protsenti.
Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise. Nende hulgas oli riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tõstetakse allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lastega perede toetusi.
Seda tehakse kahes etapis järgmiselt: alates 2015. aastast hakkab ühe lapsega pere saama lisaks juba praegu makstavatele peretoetustele toetust 19,18 eurot (alates 1. juulist 2013 9,59 eurot) ning kahe ja enama lapsega pere 38,36 eurot (alates 1. juulist 2013 19,18 eurot) pere kohta. Alates 2015. aastast tõstetakse kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54 eurolt 95,9 euroni (alates 1. juulist 2013 76,72 euroni kuus). Kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordne sünnitoetus tõstetakse alates 1. juulist 2013 1000 euro peale lapse kohta ehk kolmikute ühekordne sünnitoetus on eelnõu kohaselt 3000 eurot, nelikutel 4000 eurot jne.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent nende ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis sätestab riigieelarvest finantseeritavate kiirabi- ja tervishoiutöötajate töötasu tõusuks vajaliku katteallika. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud toetust ning eelnõu saadeti kolmandale lugemisele.
Kolmandale lugemisele saadeti ka valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Riigikogu lõpetas üheksa eelnõu esimese lugemise.
