Männili mineviku uurimine venib

 (16)

Kaitsepolitsei pikendas möödunud nädalal taas eaka miljonäri Harry Männili võimaliku natsimineviku uurimist, kuna osale õigusabipalvetele pole tulnud vastuseid.

Kaitsepolitsei komissari Henno Kuurmanni sõnul ootavad kaitsepolitsei uurijaid Männili kohta materjale veel Venemaalt ja Rootsist, kuhu saadeti möödunud aasta sügisel täiendavad õigusabipalved.

Kuurmanni sõnul ei ole senine uurimine andnud alust kahtlustada 1940. aastatel Saksa ametivõimudele allunud poliitilises politseis teeninud Männilit inimsusevastastes kuritegudes.

Kaitsepolitsei algatas Männili Teise maailmasõja aegse tegevuse uurimiseks kriminaalasja juba 2001. aasta märtsi lõpus Simon Wiesenthali keskuse direktori Efraim Zuroffi avalduse alusel.

Kriminaalmenetlust alustati kriminaalkoodeksi inimsusevastaseid kuritegusid puudutava sätte alusel ning selle eesmärk on kontrollida Efraim Zuroffilt peaministri büroole saadetud kirjas sisalduvaid väiteid.

Wiesenthali keskus väitis kirjas, et Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumi erijuurdlusosakonna valduses on dokumentaalseid tõendeid Harry Männili osalemise kohta tsiviilisikute tagakiusamises ja mõrvamises Teise maailmasõja ajal Tallinnas.

Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl saatis juba 1995. aastal siseministrile kirja, milles kinnitas, et Wiesenthali keskuse süüdistused on alusetud. 1998. aasta suvel ütles Pihl ajalehele Postimees, et Männili kohta ei ole mingeid süütõendeid.

Kaitsepolitsei on korduvalt kinnitanud, et Harry Männil ei ole seotud ühegi Teise maailmasõja ajal Eestis toime pandud sõjakuriteoga ning tema tegevuses ei olnud midagi kriminaalset.