Männart ei pääse üldkasuliku tööga

 (16)
Andres Männart
ETA FOTO

Kohus ei rahuldanud reedel Hüvitusfondi endise juhi Andres Männarti taotlust asendada talle ametikuriteo eest mõistetud kaheaastane vangistus üldkasuliku tööga.

Kohus leidis, et Männart mõisteti süüdi karistusseadustiku kehtimise ajal ja kohtul oli meest juba süüdi mõistes võimalik talle määrata karistusena üldkasulik töö.

Nii ringkonna- kui ka riigikohus kergendasid Männarti karistust, kuid pidasid vajalikuks määrata talle siiski karistuseks reaalselt ärakandmisele kuuluv vangistus, ütles Tallinna linnakohtu pressiesindaja BNS-ile.

Karistamise aluseks on isiku süü ja seda arvestades ei pidanud ükski kohtuinstants Männarti puhul karistuse asendamist võimalikuks. Samuti on tegu jõustunud kohtuotsusega, mida kohus ei saa muuta.

Karistuse asendamine üldkasuliku tööga otsustatakse praktikas kriminaalasja kohtulikul menetlemisel, mitte pärast kohtuotsuse jõustumist.

Tallinna Linnakohtu kohtunik Anne Kramer on veendunud, et Andres Männart kaebab üldkasulikku töö asemel reaalse vangistuse määrava otsuse edasi.

Männarti advokaadid Raul Ainla ja Aleksander Glikman kinnitasid enne kohtuistungit, et Männartil oleks võimalik teha sanitaritööd Tallinna diakooniahaiglas ja saada tegevust Kaarli koguduses.

Prokurör Laura Feldmanis vaidles Männarti karistuse asendamisele vastu ning leidis, et mees peab kolmes kohtuinstantsis jõusse jäänud vanglakaristuse ära kandma.

Juunis jättis riigikohus Männarti kassatsioonkaebuse rahuldamata, kuid vähendas talle algselt mõistetud kahe aasta ja kuue kuu pikkust vanglakaristust kuue kuu võrra.

Pärast riigikohtu otsust ei läinud Männart vangi, vaid sai linnakohtult kuni 30. septembrini ajapikendust.

Peale karistuse lühendamise vähendas riigikohus ka Männartilt Hüvitusfondi kasuks välja mõistetud 22 488 710-kroonise tsiviilhagi 8 300 000 kroonini.

Tallinna linnakohus mõistis Männarti eelmise aasta lõpus ametiseisundi kuritarvitamise eest üheks aastaks vangi ning mõistis talt fondi kasuks välja 8,3 miljonit krooni.

Tallinna ringkonnakohus tühistas veebruaris linnakohtu otsuse ja määras Männartile omakorda kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vanglakaristuse ning mõistis talt Hüvitusfondi kasuks välja ligi 22,5 miljonit krooni.

Keskkriminaalpolitsei süüdistuse järgi kasutas Männart Hüvitusfondi juhatuse liikme ja finantsdivisjoni juhina ära oma ametiseisundit ning tekitas maksuvaba firmaga tehtud tehingutega fondile kahju ligi 22,5 miljonit krooni.

Männart sõlmis 1997. aasta 18. septembril Hüvitusfondi nimel maksuvaba firmaga Plantwell Investment Corporation (PIC) forward-tehingu kinnituse, millelt ta oli süüdistuse järgi juba varem varjatult tulusid saanud.

Selle tehingu kinnituse järgi kohustus maksuvaba firma sama aasta 19. detsembriks kandma Hüvitusfondile 123 000 Hansapanga, 156 000 Hoiupanga, 20 000 Forekspanga, 30 000 Ühispanga ja 55 000 Norma lihtaktsia eest kokku 85 409 410 krooni. PIC-i kohustuse täitmine oli tagatud Hüvitusfondile tasutud 8,3 miljoni krooni suuruse tagatisrahaga.

Kuigi nende aktsiate väärtus oli 1997. aasta 3. novembri seisuga 62 920 700 krooni, ostis Männart fondi nimel need aktsiad PIC-ilt tagasi hinnaga 85 409 410 krooni. Männart dateeris selle tehingu kinnituse tagantjärele fiktiivse kuupäevaga, et näidata aktsiate tagasiostu hinda põhjendatud turuhinnana.

Samuti sai PIC vastavalt Hüvitusfondiga sõlmitud lepingule tagasi fondi arvele kantud 8,3 miljonit krooni tagatisraha.