Täna toimuvad Kiievis leinaüritused, millest võtavad osa esindajad 40 riigist. Lätit, Leedut, Poolat, Gruusiat esindavad kohapeal presidendid, Eestit riigikogu spiiker Ene Ergma ja Eesti-Ukraina parlamendigrupi esimees Silver Meikar, teatas Delfile Eesti Ukrainlaste Kongressi esinaine Vira Konõk.

Ukraina president Viktor Juštšenko nimetas 1932-1933. aastate Golodomorit suurimaks tragöödiaks ukraina rahva ajaloos ning üheks suurimaks tragöödiaks inimkonna ajaloos.

Ta kutsus maailma üldsust üles mõistma hukka totalitaarset stalinliku režiimi, mis kutsus Ukrainas esile kunstliku näljahäda, mille tulemusel vähem kui kahe aasta jooksul sai hukka erinevatel hinnagutel 7 kuni 10 miljonit inimest, ehk enam, kui veerand riigi elanikkonnast.

13 riiki maailmas tunnustasid Golodomori ukraina rahva genotsiidiks; ühena esimestest tegi seda 1993. aastal Eesti. ÜRO nimetas Golodomori Ukraina suurimaks tragöödiaks ja kuriteoks inimsuse vastu.

Venemaa eitab 1932-1933. aasta nälja kunstlikku iseloomu, ka keeldus ta osalema leinaüritustest Kiievis.

Koos Ukrainaga tähistab kurba aastapäeva ka kogu maailma ukraina diasporaa.

Eile toimus Eestis reekviemiõhtu, mille korraldasid Ukraina saatkond ja Ukrainlaste Kongress Eestis.

Homme toimub Ukraina kirikus Tallinnas Laboratooriumi 22 Golodomori ohvritele pühendatud mälestusteenistus.

Ukrainlaste Kongress Eestis ning Eesti-Ukraina parlamendigrupi esimees Silver Meikar kutsuvad Eesti elanikke üles toetama ukraina rahvast tema leinas ja mälestama kunstlikult tekitatud näljahäda süütuid ohvreid süüdates täna küünlad.