Rahvaalgatuslik suveräänsusliikumine saatis eile meediaväljaannetele pressiteate, kus toonitati, et iseseisvumisest ei ole kasu, kui me seda kasutama ei hakka.

"Rahvaalgatuslik suveräänsusliikumine, mis korraldas ka "maksud Lätti" meeleavalduse võtab hoo üles taas 20. augustil 2018. Meie sõnum on: rahvas on riik ja me oleme valmis korraldama revolutsiooni, aga mitte oma riigi vastu, vaid inimeste südames. Nõuame, et Eesti oleks demokraatlik riik, nagu põhiseaduse esimeses paragrahvis on deklareeritud," seisab teates.

Kõlab kui vundament suuremale poliitliikumisel, miks mitte ka erakonnale. Aktsiooni algataja Taavi Leppik ütleb Delfile, et erakonda luua ta ei soovi. "Me pole poliitiline liikumine, vaid rahvaalgatus. Me tahame lihtsalt seista ebamõistlike maksutõusude vastu. Ma ei pea silmas vaid alkoholiaktsiisi, ka kõik muu. Sel korral loodame, et saame ikkagi panna poliitikud vastutust võtma."

24. veebruaril osales üritusel üle 5000 inimese, ta loodab, et 20. augustil on kohal rahvast vähemasti samas suurusjärgus. Esimene üritus sai palju vastukaja. Märtsis kirjutas Delfi, et Leppiku poole pöördusid nii Reformierakonna kui ka EKRE Võrumaa piirkonna liikmed ja pakkusid oma abi. Nagu ka praegu, kinnitas Leppik siis, et poliitikasse suundumisest pole ta huvitatud. "Vahepeal pole erakonnad mu poole pöördunud, ilmselt said mu sõnumist aru, et poliitikasse ma ei lähe. Tõsi, ära iial ütle iial, äkki kunagi," märgib ta.

Ent laiemalt, kas aktsioonist oli teie meelest ka mingit kasu? Leppik arutleb, et ehk laiemas plaanis andis see suunise, et rahvaalgatustel on jumet ja neist räägitakse. Ta viitab sellele, kui jõuliselt on kohalikud astunud välja näiteks tselluloositehase rajamise vastu. "Või vastuseis sünnitushaiglate sulgemisele," märgib ta.

"Tahamegi julgustada inimesi kõva häälega välja ütlema, mis nad riigis toimuvast arvavad."