Sepp rõhutas, et Tallinna linnas toimuvatel hangetel ja konkurssidel järgitakse Eestis kehtivaid seadusi, kuid riigimaksude mittetasujate osas puudub linnal võimalus meetmete rakendamiseks. See on maksuameti ülesanne, vahendas Raepress Sepa sõnu.

"Kolmapäevane telesaade "Pealtnägija" väitis, et Tallinnas tegutsev ettevõtja Juri Saharov ei järgi oma ettevõtluses maksuseaduseid. Seesuguste tõendite olemasolul soovitan saate tegijatel kindlasti maksuameti poole pöörduda, et võimalikud seaduserikkumised kindlaks teha," ütles Toomas Sepp.

Sepp kinnitas, et Tallinna linnavalitsus ja selle allasutused järgivad alati hangete ning konkursside korraldamisel Eesti vastavaid seadusi.

Seda kinnitab tema sõnul ka asjaolu, et äsja lõppenud rahandusministeeriumi poolt läbi viidud riigihangete alane kontroll tõdes seadustest kinnipidamist selle valdkonna tegevustes.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm ütles Delfile, et omavalitsuse tulude, sh maksude laekumise taustal tekib küsimus, kas parklamajandust korraldades ei ole linna jaoks oluline parklate tegevuseks loa saanud ettevõtete seaduskuulekus.

"Aselinnapea seisukoht, et ainult maksu- ja tolliamet saab või peab linna poolt soositud maksupetturite tegevust kontrollima, näitab huvi puudust ausaks konkurentsiks linnaruumis," leidis Helm.

Helm kinnitas, et maksu- ja tolliamet suhtub rikkumistesse täie rangusega ning võimaluste piires tegeleb kõigi rikkumistega.

Kontrolliobjekte valides võtab amet tema sõnul arvesse ka avaliku huvi olemasolu ning kindlasti suhtub eilses saates välja toodud informatsiooni väga tõsiselt ning ilmsiks tulnud rikkumistele läbi sõrmede ei vaadata.

"Igal omavalitsusel on suur roll, võimalused ja vastutus tagada seaduslik käitumine, valides koostöö ja lepingupartneriteks seadusekuulekaid ettevõtteid," ütles Helm.

Tallinna abilinnapea Taavi Aas rõhutas seepeale omakorda, et Tallinna linnavalitsus ning selle allasutused lähtuvad hangete ning konkursside korraldamisel vastavatest seadustest.

"Maksuameti peadirektori soovitust lepingupartnereid paremini valida kõlab ilusasti, paraku antud juhul on aga teemaks riigimaksud, ja kontroll nende kohustuste täitmise üle on Maksuametil," ütles Taavi Aas.

"Nii konkurssidel kui ka hangetel osalemisel on üheks tingimuseks see, et ettevõtjal ei tohi olla kohalike ega riigimaksude võlgnevusi. Seda ka kontrollitakse," ütles Aas.

"Mis puudutab seda kui palju maksab mingi ettevõte oma tegevuse käigus üksikisikute palkadelt makse, siis see kontroll on selgelt maksuameti ülesanne ja nende pädevuses," lisas Aas.

Aasa kommentaarile vastas aga maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm avaldusega, et MTA suhtub eilses saates välja toodud informatsiooni väga tõsiselt ning ilmsiks tulnud rikkumistele ka reageerib vastavalt.

"Soovitame aga Tallinnal võtta eeskuju mitmetest hankijatest, kes on ühinenud MTA initsiatiiviga korrastada turgu hangete kaudu, st teha koostööd maksu- ja tolliametiga juba hankemenetluses, et tagada koostöös turu korrastamine ning aidata kaasa ebaausate turuosaliste kõrvaldamisele turult. Näiteks Riigi Kinnisvara AS on oma hangete tingimusse lisanud kohustuse alltöövõtjatel esitada töö saamiseks maksuhalduri poolt väljastatav töötajate keskmine palk, keskmine töötajate arv ja maksuõigusrikkumisi kirjeldav väljavõte," ütles Helm.

"MTA teeb sarnast koostööd lisaks Riigi Kinnisvara AS-ile veel Elektrileviga, aga ka turuosaliste katusorganisatsioonidega nagu Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Elektritööde Ettevõtjate liit, kelle eesmärgiks on erinevates hangetes algusest peale tagada see, et turusolkijad tegevustest eemal hoida.

Kui linnajuhid aga lepivad olukorraga, et linnakodanike autode parklaid valvavad ettevõtted, kel pole töötajaid ja puudub käive, siis on see siiski tahtmatus tagada läbipaistvat ettevõtluskeskkonda. Parklaid kasutavad kodanikud võiks korraks mõelda, kas nende autod on ka tegelikult valvatud, või maksavad nad olematu teenuse eest, seda reeglina sularahas, mis omakorda soodustab maksude mittetasumist."

ETV saate "Pealtnägija" läbi viidud ajakirjanduslik uurimine paljastas, et salapärase ärimehe Juri Saharovi kätte mängitud pooltes Tallinna parklates liigub must raha, mis osaliselt läheb tagasi linnas valitsevale Keskerakonnale.

Tallinna linna suurim parklarentnik Saharov ajab oma äri mustalt. Esiteks vilistab ta töö- ja puhkeaja seadusele; teiseks ei sõlmi valvuritega töölepinguid; kolmandaks maksab ta neile palka mustalt ja neljandaks petab ta kõige sellega kõige labasemal moel riiki.

Ehkki "Pealtnägija" tõestas ära Edgari kohviku peremehe musta parklaäri, ei julge saate tegijad väita, et Saharov viib sealt teenitud räpase raha ringiga Keskerakonna kassasse. Kuigi päris valeks seda ka pidada ei saa, sest Saharov ja tema naine Svetlana on viimase viie aasta jooksul Keskerakonnale annetanud ligi 1500 eurot.