Majaomanikud ärgitavad Rüütlit takka

Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit (EÕOL) saatis esmaspäeval Arnold Rüütlile märgukirja, milles kutsus presidenti välja kuulutama üüri piirmäära kaotavat seadust.

“Üüri piirmäärade kaotamine on üheks etapiks maa- ja omandireformi lõpetamiseks ja loodame väga, et te ei pea enam vajalikuks enda vastandamist seadusandjaga, mis võimaldaks likvideerida olukorra, kus Eesti vabariigi seadused pole kõigile võrdsed,” seisab liidu märgukirjas.

EÕOL-i hinnangul on seadusemuudatusega venitamine ülekohtune nende suhtes, kes on liidu sõnul ennastsalgavalt täitnud riigile kuuluvaid funktsioone kaaskodanike abistamisel ja kes võiksid olla pälvinud meie kõigi tänu.

Liit meenutas, et riigikogu on kahel korral väljendanud oma selget seisukohta omanikke diskrimineeriva seadussätte kõrvaldamiseks ning tõsiselt võetavaid juriidilisi vastuväiteid sellele ei ole.

“Meile on arusaadavad rahvasaadik Jaak Alliku protestid, kelle vanemad “sattusid juhuslikult(?)” elama Toompuiestee 12 luksusmajja, mille omanikud represseeriti,” lisas liit. “Hüsteeriliste ja demagoogiliste avaldustega püütakse vaid jätkuvalt kindlustada endale valijaskonda. Kuid sellised tundepuhangud ei tohi mõjutada presidendi riigimehelikke otsuseid.”

EÕOL tõi näiteks Pärnu majaomaniku Einar Nirgi, kes ainuüksi kolme viimase aasta jooksul sai oma tagastatud majast kahjumit üle 380.000 krooni. “Teda terroriseerib N. Liidu eruohvitser Aleksei Pavlov, kuid abi tema vastu õiguskaitseorganite poolt majaomanik ei saa,” seisab märgukirjas. Liit meenutas, et Nirgi saatis 30. aprillil Kadriorgu kirja, kuid ei saanud sellele vastust. Seda pole tulnud ka 1. juuli korduvkirjale.

Märgukirja kohaselt pöörduvad samasuguste kaebustega EÕOL-i poole sajad omanikud, kes pole Eesti riigilt leidnud kaitset ja kelle suhtes Eesti riik käitub sõnamurdlikult.

“Omandi- ja maareform on Eestis takerdunud ja kui ei võeta ette jõulisemaid meetmeid, lükkub asi kaugesse ja väga ebamäärasesse tulevikku,” seisab märgukirjas. “Omandi- ja maareformi kõiki vigu ei ole enam võimalik parandada, kuid võimalik on vältida uusi vigu, mille üheks osaks on ka üüri piirmäär õigusjärgsetele omanikele tagastatud elamutes.”

Liit lisas märgukirjas, et üürimaja omanikule oleks kõige suurem õnnetus just see, kui ta jääks üürnikest ilma, sest sel juhul kaob tema tuluallikas ja vähimgi võimalus maju korrastada.

Riigikogu võttis üüri piirmäära kaotava seaduse vastu 15. juunil, 30. juunil saatis president selle parlamenti tagasi.

20. juulil arutas riigikogu seadust uuesti ja otsustas selle muutmata kujul teist korda vastu võtta. Sellel seisukohal oli 47 saadikut, vastuhääli oli 36.