Majandusteadlased ei näe maksukoormuse jagamisel häid lahendusi
EBS-i majandusõppejõu Andres Arraku sõnul põeb Eesti samu hädasi, mida arenenud riigid juba ammu põevad ja vananeva elanikkonnaga ühiskond on juba ammu löögi alla. Eesti puhul lisandub sellele ka emigratsioon.
„Nüüd tuleb hakata sotsiaalseid teenuseid kärpima, sest maksukoormuse edasine tõstmine ei ole võimalik,“ sõnastas Arrak perspektiivi Vikerraadio saates "Reporteritund". „Tuleb leppida vähemate avalike teenustega.“ Ta kordas oma varasematki mõtete, et tänased alla 40sede ei hakka kunagi saama valitsuse pensioni, millest ära elada, vaid ainult mingit elatusraha.
Arraku sõnul on ettevõtlus ja tööjõukulud juba niigi kõrgelt maksustatud ja seepärast pole maksukoormuse tõstmine õigustatud. „Domineerivalt solidaarne maksustamissüsteem on omadega läbi ja ühe sõrmenipsuga ei saa seda ümber teha,“ rääkis ta.
Arraku sõnul ei olegi muud võimalust kui kui lülitada paljud maksud ümber indiviidile. Näiteks tõi ta ravikindlustusmaksu ja võrdles seda kaskokindlustsusega.
Tulumaksumäära alandamisega võiks Arraku sõnul oodata kuni majandus elavneb.
Tema muretseks eelkõige sellepärast, et Eestis oleks maksumaksjaid ja teeks kõik selleks, et soodustada laste sündi ja kasvatamist. Ta tegi ettepaneku, et näiteks alates neljandast lapsest oleks üksikisiku tulumaksumäär null. „Kui me investeerime ettevõttesse kasumit, siis me seda ju ei maksusta,“ tõi Arrak paralleeli. Seda ideed võiks Arraku sõnul esitleda ka Reformierakond.
Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets leidis, et maksuraha ümberjagamise keerukamaks muutmisega jagame lõpmatult vaesust ümber. Koos maksudega peaks tema sõnul vaatama ka migratsiooni ja tootlikkuse lisandväärtuse kasvatamist, et seeläbi tulubaasi suurendada.
Eamets märkis, et Eesti maksukoormus on 32-33 protsenti SKPst, mis on tema sõnul suhteliselt hea näitaja. Muretsema paneb teda pigem suur sõltuvus Euroopa Liidu rahadest, mis praegu moodustavad 18 kuni 20 protsenti eelarvetuludest. „Mis saab siis kui neid enam ei tule?“ küsis ta., sest näiteks tööpoliitika, hariduse-ja teaduse rahastamisel ei ole Eesti riik üksi jätkusuutlik.
Üldine maksukoormus võiks Eametsa sõnul jääda samaks. Ruumi on tema sõnul ettevõtete maskustamisel, mis on kuulutatud praktiliselt tabuteemaks ja mida isegi ei arutatata.
Kokkuhoiudu näeb Eamets riigiteenistuses ja avalikus halduses. Eamets viitas, et Eestis on riigiametnikke suhtarvult rohkem kui Soomes ja Rootsis. „Peame peeglisse vaatama ja leidma neid kokkuhoiukohti ka sealt. See ei tähenda sugugi teenuste mahu vähenemist, aga mõtetutest ametnike kohtadest tuleb loobuda,“ rääkis Eamets.
Eamets tõi ka välja ühe vastuolu Eesti ja teiste riiide vahel. Nimelt buumi ajal me langetasime makse ja kriisi ajal tõstsime, tegelikult tehakse aga vastupidi.
Tartu ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasberg ei kahelnud, et maksukoormus Eestis tõuseb, kuid kaudseid makse saab tema sõnul üle kanda indiviidide maksustamisele. Maksusüsteem on tema sõnul tervik ja muudatustest rääkides saab seda teha ainult korraga. Näiteks praegu teemaks olev maksuvaba tulu suurendamine on tema sõnul ainult üks detail.
Tänane proportsionaalne tulumaks on Trasbergi sõnul omane ainult Ida-Euroopa riikidele, kuid Eestil oleks aeg saada eurooplaseks.
Trasberg ei käsitleks maksukoormust kui karistust ja leidis, et me peamegi rahastama osa asju, mida on riigi poolt efektiivsem tellida.
Ta on arvamusel, et tulumaksu määra ilmselt siiski ei langetata, sest sama koalitsioon lubas juba viis aastat tagasi tulumaksu 18 protsendini langetada, kuid pole seda siiani teinud. Pigem nägi ta tulumaksu arengut selliselt, et vähendatakse mahaarvamisi. Kaudseid maske ei ole tema sõnul enam võimalik tõsta.
„Sotsiaalmaks alla, maksukoormus üle kanda tulumaksudesse, vähem maksuvabastusi, lai tulubaas ja madalad maksumäärad,“ loetles Trasberg Eesti maksusüsteemi võimalusi.
