Majanduskriisi tõttu Eesti tervishoiu olukord halvenes

Haigekassa, sotsiaalministeeriumi ja WHO ühine analüüs võttis kokku tervishoiu arengud alates 2009. aastast ja tõi välja murettekitava olukorra, et mitmes tervishoiuvaldkonnas on majanduskriisi tõttu toimunud negatiivsed arengud.

Analüüs toob välja, et vahepealsete kärbete tõttu on alanenud inimeste finantskaitse, kuna kärbete tõttu on pikendatud ravijärjekordi, kaotatud ära hambaravihüvitis kõigile elanikkonnagruppidele, vähendatud haigushüvitiste määrasid ega ole tõstetud 50%-lise soodustusega kulutõhusate retseptiravimite hüvitamise ülempiiri. Ühtlasi ei ole siiani suudetud laiendada avaliku sektori tulubaasi ega suudetud astuda samme haiglavõrgu arengukava täieliku elluviimiseks. 

Samas on  vahepealse ajaga mõnevõrra tõhustatud tervishoiusektori rahaliste ressursside kasutamist. Näiteks on enam hakatud eelistatama toimeainepõhiste ravimite väljakirjutamist ja väljastamist, tõstetud geneeriliste ravimite mainet avalikkuse ja meditsiinitöötajate silmis, laiendatud perearsti koordinaatori rolli kroonilise haigusega patsientide puhul, soodustatud päevaravi arengut ning julgustatud jätkuvalt tervisetehnoloogiate hindamise, ravijuhiste ja kvaliteediindikaatorite kasutamist.

"Eesti tervisesüsteemis on toimunud viimasel aastal mitmeid muutusi, mis tuginevad olemasoleva süsteemi tugevustele ning on aidanud süsteemil majanduskriisi tingimustes hästi toime tulla," leidis WHO esinduse juhi kohusetäitja Eestis ja WHO esindaja Moldova vabariigis Jarno Habicht.

Habicht nentis, et samal ajal on pikaajalist jätkusuutlikkust puudutavad otsused ravikindlustuse tulubaasi laiendamise osas on jäänud piisava tähelepanuta.