Majanduskatastroofi korral koliksid eestlased Norrasse, looduskatastroofi korral jääksid Eestisse
Kui majandus peaks kokku kukkuma, siis eestlased koliksid Norrasse, kui aga juhtuks looduskatastroof, siis eelistavad nad enda riiki. 95 protsenti vastasid, et majanduslangus hirmutab neid rohkem kui looduskatastroofid, selgub National Geographic kanali tellimusel GfK uuringuinstituudi poolt 16 Euroopa riigis läbi viidud uuringust.
Neli inimest kümnest teeks asju teisiti, kui maailmalõpp saabuks, näiteks oleksid koos oma perega (72 protsenti) või reisiks (66 protsenti). Kui peaks juhtuma suur katastroof, siis eestlased usaldaks eelkõige ennast (71 protsenti) ja seejärel alles sõjaväge ning politseid (47 protsenti). Üks kolmest vastanust ei muudaks oma elu mitte mingil juhul.
Euroopa tulemused näitavad, et kuigi kõik riigid kardavad majanduslanguse tagajärgi, siis kõige tugevam hirm on hispaanlastel, lõunaeurooplastel ning inglastel. Hirm on väiksem Põhjamaades, Bulgaarias ja Venemaal.
Põhja-Euroopas ja Saksamaal muretsetakse rohkem terviseprobleemide kui kriisi pärast.
Teised hirmud, mis uuringu käigus välja tulid on töötusemäär (37 protsenti), maailma kokkuvarisemine (29 protsenti), pankrot (26 protsenti), pensionite kärped (23 protsenti) ja terrorism (22 protsenti). Hirm on suurim Norras, Venemaal, Inglismaal ja Türgis, väiksem Lõuna- Euroopas
Pooled eurooplastest tõdesid, et nad teeksid asju teisiti, kui teaksid, et maailma lõpp on tulemas. 32 protsenti nentisid, et nad koliksid maale ja hakkaksid põlluharimisega tegelema, kui maailmalõpp peaks saabuma.
Ainult kolm protsenti vastanutest usaldavad oma riigi poliitikuid, 61 protsenti väitsid, et usaldavad vaid ennast.
49,4 protsenti vastanutest usuvad, et Saksamaa on Euroopas kõige ohutum koht, kus elada, kui peaks toimuma majanduse või looduse kokkukukkumine. Teisel kohal oli Norra ning kolmandal Inglismaa.
Uuringus osalenud riikidel on väga palju ühist, kuid tuli välja ka palju erinevusi. Kõige suurim hirm, mida eurooplased tänasel päeval kardavad, on ikkagi majanduskriis.
Uuringus osaleid 18-49 aastased inimesed 16. erinevast riigist: Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Inglismaa, Holland, Taani, Norra, Soome, Eesti, Poola, Venemaa, Kreeka, Türgi ja Bulgaaria. Igast riigist osales 300 vastajat.
