Maja Viimsis ajas lapselapse oma vanaema vastu kohtusse

 (206)
KINKELEPING
KINKELEPINGFoto: Karin Kaljuläte

Riigikohus jättis sel nädalal rahuldamata vanaproua kaebuse, kellelt lapselaps püüab kinkelepinguga kätte saada Viimsi maja, mille heausklik vanadaam kinkelepinguga oma lapselapsele andis.

Tänaseks 80-aastane Helvi kinkis 2011. aastal koos oma abikaasaga oma lapselapsele Tõnisele enda kauni kodu Viimsis. Vaiksele tupiktänavale oli Helvi koos oma abikaasaga ehitanud maja, teinud peenraid ning nokitsenud aia kallal juba aastakümneid.

Aastal 2011 polnud Tõnisel ning tema perekonnal kuskil elada ning lahked vanavanemad tahtsid heasoovlikult pakkuda oma lapselapsele võimalust kuskil peavarju saada. Veel enamgi, sõlmiti kinkeleping, mille järgi võis Helvi koos abikaasaga majja elama jääda.

2012. aastal suri Tõnise vanaisa, Helvi teine pool. Üheskoos elati veel paar aastat rahumeelselt koos. Esimesele korrusele, kus Helvi elas, tulid elama ka Tõnise ema ja tema vend.

Kolm aastat hiljem ehk 2015. aastal pöördusid suhted järsult halvemaks, sest Tõnis ajas päeva pealt kinkelepinguga talle kingitud maatükilt ja majast ära omaenda ema ning venna. Ta pidas plaani vanavanematelt saadud maalapp ringiga oma emale ja vanaemale tagasi müüa. Vähe sellest - Tõnis ähvardas oma vanaema panna vanadekodusse ning seada kinnistule hüpoteegid sellises ulatuses, et eakas daam jääks oma kodust ilma.

Esimene kord kohtus

Helvi ei kannatanud sellist tänamatust välja ning pöördus 2015. aastal kohtu poole, püüdes taganeda kinkelepingust.

Seotud lood:

Kohtuvaidluste käigus sõlmiti kompromiss, mis 2016. aasta sügisel kinnitati. Üle pooleteise aasta väldanud kohtuvaidluse ajal vanaema pahameel lapselapse vastu leebus ning kompromissi korras lepiti kokku, et Tõnisele jääb pool mõtteliselt kaasomandist, sest Helvi lootis salamisi, et lapselaps oma käitumist parandab ning hakkab vanaemaga leplikumalt ringi käima.

2016. aastal pandi paika ka kasutuskorra kokkulepe, mis kanti kinnistusraamatusse. Lepiti kokku, et Tõnis saab endale eramaja teise korruse, millel on eraldi sissepääs ning Helvi käsutusse jääb maja alumine korrus, samuti eraldi sissepääsuga.

See võimalus aga ei rahuldanud Tõnist, kes soovis jätkuvalt maja arvelt teenida. Mees pöördus kohtusse, kus ta nõudis kaasomandi lõpetamist.

Seadus näeb ette raha jagamist

Siin on oluline välja tuua väljavõte seadusest. Juhul kui kaasomandit soovitakse lõpetada, kuid ei suudeta omavahel tingimustes kokkuleppele jõuda, näeb seadus ette järgmist:

- kohus jagab asja kaasomanike vahel reaalosades;
- annab asja üle ühele või mitmele kaasomanikule;
- paneb kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja summa asja väärtuses;
- müüa asi avalikul enampakkumisel ning saadud tulu teha pooleks.

Tõnis teavitas kohust sellest, et enda kaasomandi ehk teise korruse müümisel tekivad täitemenetlusega täiendavad kulud, on see temale majanduslikult kahjulik võrreldes sellega, kui tal oleks võimalik oma teine korrus vanaemale maha müüa.

Helvi vahendas kohtule, et Tõnis isegi ei ela enam tema teisel korrusel, ei ole huvitatud maja korrashoiust ning sellest, et vanaemale on maja emotionaalselt kallis. Üle kõige soovis naine oma elupäevade lõpuni elada Viimsi kodus.

Vanaema keerulises olukorras

Et aga kodu jäi kompromissi korras kaasomandisse ning üks osapool soovis seda lõpetada, oli eakas proua keerulises olukorras. Seda enam, et Viimsi vald teavitas, et kinnistut ei ole võimalik jagada reaalosadeks, mida siis üksteisest eraldi käsitleda.

Naisel pole võimalik ka tasuda lapselapsele omandi kaotuse eest õiglast hüvitist.

Maakohus asus seisukohale, et kinnistu tuleb enampakkumisel panna müüki ning tulud omavahel pooleks teha.

Helvi kaebas otsuse edasi, kuid ka ringkonnakohus jäi samale seisukohale.

"Kaasomandi lõpetamise vaidluste puhul on tavapärane, et vähemalt üks kaasomanikest kasutab kinnistut oma elukohana. Kuna kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, peab kohus sellise hagi esitamisel lõpetama kaasomandi ühel seaduses sätestatud viisil," seisab ringkonnakohtu otsuses.

Ringkonnakohus tõi veel välja selle, et 2016. aastal kinnitatud kasutuskorra kokkuleppes ei pandud paika, et kumbki osapool ei võiks nõuda kaasomandi lõpetamist.

Riigikohus otsustas - otsused jäävad kehtima, maja läheb müüki

Loe veel

Eile langetas asja kohta otsuse ka riigikohus, mis jäi esimese kahe kohtuastmega samale seisukohale - vara tuleb enampakkumisel maha müüa ja tulud pooleks teha.

Otsuses toob kohus välja, et Helvil oleks olnud võimalus esitada vastuhagi, et taodelda kaasomandi lõpetamist, et jagada maja korteriteks. Kuna Helvi seda aga ei teinud, ei saanud kohus seda võimalust kaaluda, mistõttu lähtuti Tõnise hagist vanaema vastu.

Pisut üle aasta väldanud kohtumenetluses väitis Helvi korduvalt, et tema lapselaps on näidanud tema suhtes üles jämedat tänamatust ning kui ta oleks seda ette näinud, poleks ta eales nõustunud oma maja ära kinkima.