„Riik, kus alkoholism on probleem number üks ja nõuab üha enam otseseid ning kaudseid ohvreid, ei peaks enam kelleltki küsima, kus ja mis kell alkoholi müüa, vaid kiiremas korras alustama range alkoholipoliitikaga,” leiab Berg Postimehes.

„Iseenesest mõista tuleb öine viinamüük lõpetada. Üheselt ja julmalt. Ning milleks karta sala- ja taksoviina levikut? Sest kui me oleme juba kord korra valinud, siis on viimane aeg seda nõudma hakata,” nendib Berg.

„Ja kord peab kindlustama, et kaoksid taksoviinad ja salaviinad, et ei korduks metanoolitragöödia, et ühiskonnas hakkaks lõpuks ometi kujunema mentaliteet, mis mõistab lausjoomise hukka ja aitab põhjavajujaid pinnale,” kirjutab ta.

„Aga me kõik peaksime pingutama, et leida lausjoomisele alternatiiv. Alkoholism on probleem joomatõbistele, teinekord vaestele, kes elu hammasrataste vahele jäänud, aga üha sagedamini ka noortele inimestele ja stressiga tapetud nn edukatele,” lausub Berg.

„Narkodiileri kui illegaalselt tegutseva kurjategija pistame nüüd õilsa Tai kuningriigi järgimistväärivatele (?) kogemustele toetudes eluks ajaks pokri, aga viinamüüjat kutsume kõrgtasemel vastuvõttudele ja austame kui kangelast.

Sest tema maksab ausalt makse ja toob riigikassasse tõhusalt tulu. Ma ei ütle, et legaalsed alkoholimüüjad tuleksid eluks ajaks vangi panna või et ausat veinikaupmeest ei võiks austada. Seda enam, et just nemad toetavad alkoholismivastast võitlust sageli ka rahaliselt.

Kindlasti on võimalikud veelgi olulisemad kompromissid, aga tõhus vastav poliitika meie riigis tegelikult puudub.

Kas tõesti just sellepärast, et alkoholismi vastu kõnelev poliitik ei või kindel olla, kas ta ikka valijatele meeldib? Valitsejate „tarkus” on vana, vahendid uued — praegu pakutakse rahvale kunagise tsirkuse ja leiva asemel šoppamist ja viina.

Kas see ikka on lahendus väikese ja kiiresti vananeva rahva jaoks või surmaeelne „halastav” mürgikarikas?” küsib Berg.