“Muidugi oleks väga halb, kui taolise tsentraliseerimisega tõepoolest tegu oleks,” teatas Maimets BNS-ile. “Haridusministrina pean tunnistama, et Eesti hariduskorralduses on muresid ning ohte veelgi.”

Minister lisas, et kartmisest üksi ei piisa ning seepärast ongi ellu kutsutud tegevusprogramm “21. sajandi kool”, mille eesmärgid on vähendada hariduslikku kihistumist, tõsta hariduse üldist kvaliteeti, anda koolidele palgatõusuks ja investeeringuteks lisaraha ning muuta hariduskorraldus õpilase arengu keskseks.

“Tegelikult on sügavalt tsentraliseeritud just praegune hariduse finantseerimine,” lisas Maimets. Ta meenutas, et riik annab omavalitsustele koolide jaoks raha, ent kirjutab täpselt ette, kui palju tohib maksta palgaks õpetajatele, kui palju ja milliste koolimajade katuste remontimiseks, kui palju õpetajate täiendkoolituseks ja nii edasi.

Ministri kinnitusel näeb 21. sajandi kooli programm ette finantseerimise detsentraliseerimise.

Ta ütles, et riik annab omavalitsustele raha ning seab vaid kaks tingimust. Esiteks peab kogu raha minema koolidesse ning teiseks peab omavalitsus lisama riigi rahale oma panuse.

See, milleks raha igas koolis kasutama hakatakse, on selgelt kooli ja tema omaniku asi ning riik edaspidi sellesse sekkuma ei hakka, lisas Maimets. Tema sõnul hindab riik raha kasutamist kooli ja õppetöö tulemuslikkuse kaudu.

Opositsioonilise SDE volikogu väljendas nädalavahetusel muret keskvõimule allutamise kavade pärast Eesti ühiskonnas. Riigikogu liige Katrin Saks ütles, et tsentraliseerimise üks eredamaid näiteid on kõnealune programm, millega koolide rahastamine viiakse kohalike omavalitsuste võimupädevusest haridusministeeriumi alluvusse.