Viimastel päevadel on haridus- ja teadusministeeriumi “Lasteaia riikliku õppekava tööversioon” tekitanud lapsevanemate ja haridustöötajate seas palju tuska. Dokumendi kokkupanekul ei arvestatud praegu kehtiva koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga, vaid koostati hoopis teistsugune, senisest rangemale kasvatusele rõhku panev õppekava. Samuti ei võtnud haridus- ja teadusministeerium koostamisel arvesse alushariduse spetsialistide esitatud ettepanekuid.

Ministeeriumis valminud dokumenti on lasteaiaõpetajad nimetanud tagurlikuks ja isegi nõukogudeaegseks. Ministri arvates see aga nii ei ole.

"Kui me vaatame detaile, siis see pole enam ammugi nõukaaegne, see on juba lausa Peeter Põllu ja Pätsu-aegne," ütles ta. "Seal ongi erinevad koolkonnad ja see on hea."

Dokumendis seisabki, et "Peeter Põllu õpetuse järgi tuleb kalliks pidada oma emakeelt, õpetada lastele rahvakombeid, tähistada rahvuslikke tähtpäevi ja mälestada rahvuslikke kangelasi (suurmehi ja -naisi) pidustustega, eraldades niimoodi pidupäevad argipäevadest".

Lisaks väidetakse, et lapse mäng ei ole lihtsalt lõbustusvahend, vaid tähtis kõlbelisi arusaamu mõjutav tegevus. Peatüki "Ühiste alusväärtuste loomine ja kõlbeline kasvatus" lõpetab tõdemus, et lapse kõlbelise arengu ja koolivalmiduse üle saab otsustada selle järgi, kas ta järgib kokkulepitud mängureegleid.

Reps lisas, et iga õppekava, nii alus- kui põhihariduse kavade arendus on äärmiselt vastuoluline. "Meie asekantsler, kes on valdkonna ekspert, proovib teiste ekspertide erinevad ettepanekud ühtseks dokumendiks teha," ütles Reps lasteaia õppekava tööversiooni kohta, lisades, et eriarvamusi on palju. Repsi sõnul käib vaidlus haridusmaastikul peamiselt selle ümber, kas tänase seisuga on kõik hästi või tuleks kõike hoopis uuendada.

Lasteaia riikliku õppekava tööversioon on tekitanud pahameelt ka Facebookis, kus on loodud grupp, et õppekava tööversioon tagasi kutsuda.

Tööversiooniga saab tutvuda siin.