Mailis Reps: koostöölepet Ühtse Venemaaga ei julgetud volikogus hääletusele panna
Eile ütles Keskerakonna asesimees Jaanus Karilaid enda sõnavõtus, et koostööleping Ühtse Venemaaga tuleb tühistamise asemel Eesti huvides tööle panna. Täna kinnitas ta aga Delfile, et tema toetab siiski koostöölepingu tühistamist, aga enne tuleb arutelu koostööprotokolli üle viia piirkondadesse ning alles siis hääletusele panna.
Keskerakonna juhatuse liikme Mailis Repsi arvates tuleks arutada, mida peaks koostöölepinguga tegema, sest olukord on võrreldes selle ajaga, kui tema ja Ain Seppik selle allkirjastasid, oluliselt muutunud. "Kui me Ühtse Venemaaga lepingut sõlmisime, oli olukord selline, kus NATO tegi Venemaaga ühisõppusi. Antud olukorras on selge, et meil ei oleks täna mitte mingit põhjust seda lepingut avada," leidis ta.
Reps nõudis eile volikogus esimese asjana 2004. aastal Ühtse Venemaaga sõlmitud koostöölepingu üle hääletamist. "Lihtsalt kardeti panna see koostööleping volikogus hääletusele, nii nagu enne kongressi härra Karilaid lubas. Me ei ole kordagi selle üle erakonna sees hääletanud," kinnitas Reps.
"Seda otsust, et paneme koostöölepingu hääletusele, ei julgetud hääletusele panna. Karjuti lihtsalt maha ja sellega saavutati olukord, et tegelikult ei teinud erakond selles osas mingit otsust.
See, mis volikogus toimus, oli lihtsalt inetu. Inimesed nagu Enn Eesmaa või Toomas Vitsut soovivad koostöölepet hääletusele panna ja nad lihtsalt maha karjuda… See oli inetu," oli Reps nördinud.
Repsi sõnul oli põhiline karjuja erakonna aseesimees Siret Kotka. "Volikogu reeglite järgi on nii, et kui päevakorda kinnitatakse, siis seda ka täiendatakse. See on täiesti tavapärane rutiin, seal ei ole midagi erilist," märkis Reps. "Seekord ta [Siret Kotka - toim] karjus niikaua peale ja siis muidugi erakonna liikmed, kellele oli antud vastav käsk, hakkasid kiiresti ringi jooksma ja mandaatidega vehkima ning saadi 40 häält, kes ütlesid, et päevakord on väga hea. Meie ei võtnud osa, sest me eeldasime, et järgmine punkt on see, et me ikkagi otsustame päevakorda muuta, aga nad karjusid," kirjeldas Reps eile erakonna volikogul toimunut.
Põhjuseks, miks koostöölepingu üle hääletada ei soovitud, on Repsi hinnangul hirm, et üldine meelsus erakonna sees kaldub lepingu lõpetamise poolt olema. "See on arusaadav, eks ta mõjub ju Lasnamäe häältele," ütles Reps ja lisas, et varem koostöölepingu tühistamist toetanud Karilaiu meelemuutuse taga on Edgar Savisaare käsk.
"Variant on ka, et Karilaid ei mõelnud lepingu tühistamist kunagi tõsiselt – mis võib ka võimalik olla – ja tegi selle kampaania ainult selleks, et panna Kadri Simson väga raskesse olukorda, kus ta pidi ütlema kas ühte- või teistpidi. "Kuna Kadri ütles, et ta paneb selle hääletusele, siis seda me ka eile nõudsime. Aga loomulikult ei julgetud seda teha," rääkis Reps.
Keskerakondlane pakkus välja ka variandi, kui erakonna liikmed ei soovi siiski lepingut päris katkestada. "Rahvusvahelise õiguse järgi ei pea lepingut denonsseerima ja seda võib ka kuulutada külmutatuks. Paneme ta sahtlisse ja seda dokumenti elusalt ei ole, aga võib olla kunagi ajad muutuvad ja siis arutame uuesti volikogus, kas jätkame koostööd. Oleks mulle sõna antud, oleksin tõenäoliselt selle välja pakkunud," ütles Reps ja lisas, et ta ise kaldub arvama, et lepingu aeg on möödas ja nüüd võiks selle ära lõpetada.
"Tegelikult pole ta ju kunagi ellu ärganudki: ühtegi töörühma pole selle alusel moodustatud, ühtegi visiiti pole selle alusel tehtud, aga fiktsioonina on ta olemas," märkis Reps.
Tema sõnul saavad ka venekeelsed inimesed aru, et olukorras, kus leping Ühtse Venemaaga on peamiseks ettekäändeks lisaks Edgar Savisaarele, miks Keskerakond on isolatsioonis, tuleb teha järeleandmisi. "Keegi ei saa mööda vaadata sellest, mis toimub Krimmis, Ida-Ukrainas või Gruusias. Kui me jätame välispoliitika kõrvale, siis ka sisepoliitiliselt on see täna meile kindlasti takistuseks ja venekeelsele elanikkonnale tulebki täpselt nii selgitada. Kõik oleneb sellest, kuidas sa seda neile selgitad," pakkus Reps lahenduse.
Karilaid toetab koostööprotokolli tühistamist, kuid soovib piirkonnad arutellu kaasata
Kui alles eile ütles Jaanus Karilaid erakonna volikogul selgesõnaliselt, et talle paistab kõige õigem variant, kuidas koostööprotokolliga edasi minna, panna see Eesti huvides tööle. "Selle protokolli alusel on meil võimalik esiteks käivitada läbirääkimised Eesti Vabariigi presidendi ametiraha tagasisaamise teemal," sõnas Karilaid.
Täna seda teemat Delfile kommenteerides sõnas Karilaid, et ta tõi oma kõnes kolm võimalikku teguviisi välja ja tema on koostöölepingu tühistamise poolt. "Mina isiklikult toetan tühistamist, kui me ei suuda seda enda eestikeelsetele valijatele ära põhjendada. Koostöölepingu Eesti kasuks töölepanemine oli lõpujäreldus. Ma lähtusin sellest, et erakonda iseloomustab arvamuste paljusus ja tuleb saavutada tegutsemise ühtsus."
Karilaiu sõnul tegi Läänemaa piirkond juba 2014. aastal avalduse, et nad distantseerivad ennast koostöölepingust Ühtse Venemaaga. "Ükski erakonna liige ei aidanud seda tol hetkel juhatusse viia."
Keskerakonna aseesimehe kinnitusel ei saanud ta juhatuses koostööprotokolli küsimuses toetust ja tema esialgne plaan leping kongressil hääletusele panna luhtus. "Pärast erakonna kongressi sai Läänemaa esindus tugevama mandaadi erakonna juhatusse ja meie suurim võit oli hetkel see, et me saime teha esimese ametliku arutelu pärast 12 aastat," märkis Karilaid.
"Ainus inimene, kes sellel teemal kriitilisem on olnud, on Enn Eesmaa. Aga mitte ükski teine inimene erakonna juhatuses minule abikätt ei andnud. Ma olen käinud selle lepinguga erinevate inimeste juures. Mina näiteks küsisin Jüri Ratase käest, et kas sa annad oma toetava hääle sellele, et me tühistame koostöölepingu, ja tema ütles, et see koostööprotokoll Ühtse Venemaaga on tema arvates kasulik. Järelikult minu kui poliitiku ülesanne on saavutada kompromiss. Siis ma nägin, et ainuke võimalus selle teemaga edasi minna on esimeses etapis teha arutlus ja selle ma võidu ma ka volikogus sain," rääkis ta.
"Mitte keegi volikogu juhatuses ei toetanud mind. Pigem oli seal suhtumine, et ärme pane koostööprotokolli arutelule, sest see tekitab erinevaid emotsioone, aga õnnestus saada arutlusele. Siis sooviti panna see volikogus hääletusele, aga see oli juba pahatahtlik spinn, sest eelnevalt polnud keegi nõus sellele oma tuge andma," kritiseeris Karilaid Repsi leeri.
Karilaid mäletab, et volikogu päevakorra kinnitamise ajal hõikusid midagi Siret Kotka ja Mailis Reps, kuid rõhutab, et Repsi puhul oli tegemist erakonnasiseste vastuolude võimendamisega. "Nagu ma juba mainisin, siis erakonna juhatuses ega ka erakonna volikogus - mitte kellestki mul kasu ei olnud. Ja nüüd, kui me oleme kohale kutsunud õigusteadlase Rein Müllersoni ja oleme valmistunud selleks, et me räägime asjast ja on võimalik küsida küsimusi, siis seda ei kasutatud. Pigem kasutati seda ära erakonnasiseste konfliktide võimendamiseks ja see on väga läbinähtav," sõnas ta.
"Päevakorra muutmise osas oli ka hääletus ja 49 inimest olid etteantud päevakorraga nõus, 15 oli vastu ja ülejäänud ei hääletanud. See oli väga selge ka matemaatika kohapealt. Oleks päevakorraga mitte rahul oldud, oleks teine olukord olnud. Väikese grupi soov erakonnasisest kodusõda võimendada ei ole erakonna juhtkonna soov," lausus Karilaid.
Arutelu koostööprotokolli üle plaanitakse Karilaiu kinnitusel piirkondade juhatustesse viia. "Vaatame, kas nendes 27 piirkonnas tekib mingisugune selgem nägemus, kuidas selle küsimusega edasi minna, ja siis hääletame. See on kõige loogilisem tee."
