Mailis Ranna ettepanek tekitab vastuseisu

Erakonna Res Publica noorteühendus Juventus taunis haridusminister Mailis Ranna soovitust siduda jaanuaris esimest korda tähistatav holokaustipäev Eesti küüditamise leinapäevadega.

“Minister Ranna ettepanek siduda holokaustipäev — 27. jaanuar, 25. märtsi ja 14. juuni küüditamise leinapäevade üritustega on meie arvates nii sisult kui ka vormilt küündimatu,” teatas Juventuse esimees Andreas Kaju pärast ühenduse eestseisuse pühapäevast koosolekut BNS-ile.

“Erinevate nukrate ja kurbade sündmuste leinamist ja meelespidamist ei ole võimalik ei integreerida, assimileerida ega ühildada,” lisas ta.

Postimees viitas laupäeval haridusministeeriumi 24. oktoobri ringkirjale üldhariduskoolidele, milles ministeerium soovitas just sellist sidumist.

“Soovitav oleks alustada oma ajaloost: oma ajaloo tundmise kaudu mõistetakse paremini ka teiste rahvaste tragöödiaid,” põhjendas ministeerium oma soovitust.

Juventuse hinnangul tasub aga hoopis meeles pidada, et iga nimetatud sündmusega kaasneb konkreetne taust ja väga konkreetsed ohvrid. “Kõik kolm leinapäeva on iseseisvalt kurvad ja mälestamist väärt,” leidsid Res Publica noorteühenduse liikmed.

Valitsus otsustas hakata tähistama 27. jaanuari, Auschwitz-Birkenau koonduslaagri vabastamise aastapäeva kui holokausti mälestuspäeva tänavu augusti alguses.

Enne seda oli natsiokupatsiooni ajal Eestis toime pandud kuritegudest vaikimist ja passiivsust võimalike eestlastest natsiroimarite mineviku uurimisel mais avaldatud artiklis Eestile ette heitnud USA suursaadik Joseph DeThomas, kirjutas Postimees laupäeval.