“Kool on tüdrukukeskne, õpetab tüdrukukeskselt. Lõpuks kaotame oma mehed väga vara,” ütles Rand Eesti Päevalehele. “Meil on küll üsna huvitavaid tantsuklubisid ja kunstiringe, aga selliseid põrisevaid asju, mis poisile meeldiks, on tegelikult väga vähe,” lisas ta.

Haridusminister ütles, et just huvikaotus on see, mis poisse koolist eemale tõukab.

Ministri hinnangul aitaks poiste huvi hoida ka kutsehariduse integreerimine üldharidusse, mehelike alade propageerimine tooks tööle ka meesõpetajaid, kirjutas ajaleht.

“Füüsika peaks olema rohkem praktilisem — tõesti paneksime tunnis lennuki kokku, tooksime keemia tundi katseklaasis,” lausus Rand. “Mida rohkem teeme kooli mehelikuks, seda rohkem tuleb sinna mehi. Mitte et mehed tuleksid sinna kirjandust õpetama.”

Ranna sõnul takistab poistele sobiva tegevuse arendamist rahapuudus. Tema arvutuste kohaselt nõuaks senisest paremal järjel huvitegevuse käivitamine 70 miljonit krooni.

Pärnu Koidula gümnaasiumi füüsikaõpetaja Elmu Mägi kiitis ministri plaani, kuid nentis, et praegune õppekava ei võimalda kuigivõrd tunniplaani poistekeskseks muuta.

“Kahe tunni jooksul nädalas jõuab materjali ainult läbi ratsutada,” ütles ta Eesti Päevalehele.

Endine koolidirektor ja siseminister Tarmo Loodus möönis, et kooli muudab tüdrukutekeskseks naisõpetajate ülekaal.

“Et algklassi tööõpetusetunnis poisid tikivad, on paratamatus,” tõdes tööõpetuseõpetaja haridusega Loodus. “See on mitukümmend aastat nii olnud.”

Uuest õppeveerandist Audentese erakooli juhina tööle asuv Loodus leidis, et poisse hoiaks koolile lähemal õppetunniväline sportimine, tehniliste huvi- ja käsitööringide arendamine.

Tallinna prantsuse lütseumi direktori Lauri Leesi sõnul ei ole kool meeldimise koht.

“Et head haridust saada, tuleb ränka tööd teha,” ütles ta. Leesi sõnul on poiste koolist väljalangemine sagedasem kui tüdrukutel, sest nende puberteet kulgeb teisiti.