Näiteks Tallinna ülikoolile on riik sel aastal eraldanud vaid 318 tasuta magistriõppekohta, kuigi möödunud õppeaastal lõpetas bakalaureuseõppe 1219 tudengit, kirjutab Eesti Päevaleht. “See on väga vähe. Põhimõtteliselt peaks olema kõikidel inimestel, kes bakalaureusekraadiga lõpetavad, võimalus edasi õppida,” rääkis Tallinna ülikooli rektor Rein Raud. “3 + 2 süsteemi bakalaureus ei ole päris kõrgharidus, viimasele vastab magistrikraad.”

Parem seis on Tallinna tehnikaülikoolil ja Tartu ülikoolil, kellele ministeerium eraldas algavaks õppeaastaks vastavalt 678 ja 668 õppekohta.

Tehnikaülikooli vastuvõtu- ja üliõpilastalituse juhataja Aime Piht ütles, et nendel kohtade puudusega probleeme ei ole, pigem jääb kohti üle. Pihti sõnul on asi ka selles, et suur osa noormeestest tudengeid ei lõpeta kooli nominaalajaga.

Tasuta magistrikohtade väikese arvuga — 66 — ei olnud rahul ka Eesti kunstiakadeemia prorektor Andres Tali. “Kunstiakadeemias on oma erialale pühendunud inimesed, kellest enamik tahaks sama asjaga jätkata.”

Riiklik koolitustellimus magistriõppekohtadele oli kõikide koolide peale kokku 2320 kohta, suur osa riikliku tellimuse erialadest oli seotud loodus- ja täppisteadustega ning tehnika, tootmise ja ehitusega, vastavalt 24 ja 22 protsenti.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Jaan Kõrgesaare sõnul lähtub riik oma otsustes sellest, et sisseastunud tudengitest osa ei lõpeta eri põhjustel bakalaureuseõpet õigel ajal. “Riigi kohustus on tagada umbes 75 protsendile bakalaureuseõppe lõpetajatest edasiminek magistrantuuri. See on umbes sama protsent, mis üldiselt läbi aegade ülikooli alustanutest on ka ülikooli lõppu jõudnud.”