Hõivake Wall Street kodanikualgatust kommenteerides ütles Madle Lippus Delfile, et kodanike initsiatiiv probleemkohtadele tähelepanu juhtimisel on ühiskonna tasakaalustatud arengus ääretult oluline ja selles mõttes on ettevõtmine tervitatav.

Samas pole üritusest tehtud piltidest ja seal paistvatest sõnumitest Lippuse sõnul näha, et pakutaks välja alternatiivset plaani või toodaks välja konkreetset kitsaskohta. Lippus nentis, et protestijad ei ole teda veennud ega pannud oma tegevuse mõttekust uskuma.

Meeleavaldusel osalejad süüdistavad panku ja poliitikuid ülemaailmses majanduskriisis, kuigi nad ise on laenu võttes oma kinnisvara tagatiseks seadnud. Tööst ilma jäädes pole suurt imestada, et pank kinnisvara ära võtab. Lippus sedastas, et varem teisiti käitudes oleks saanud palju ära hoida, nüüd tuleb aga proovida tekkinud olukorrale leida parim võimalik lahendus.

Protestijad püüavad Lippuse hinnangul pigem süüd kellegi teise peale veeretada. Seni on Ameerika Ühendriikides laenu saamine Lippuse hinnangul üsna lihtne olnud, aga kui see oleks tiheda kontrolli all ja inimestel ei lastaks end võlaorjusesse laenata, siis protestitaks ehk selle vastu, et laenu ei anta.

„Sisetunne ütleb, et kui seal ei toimu sisemist muudatust, siis mingi hetk [aktsioon] vaibub. Asjal ei ole särtsu sees, energiast, säravatest ideedest ja vaba mõtlemise lennukusest on puudu,” sõnas Lippus, „see on ilmselt ka põhjuseks, miks hetkel see ettevõtmine nii veenvana ei tundu.”

Protestitud on kuu aega

Alates 17. septembrist on paljud inimesed kogunenud New Yorgi rahanduskvartalisse, et protestida suurfirmade mõju vastu poliitikale ning peavad ebaõiglaseks ka Wall Streeti rahanduse kulukat päästmist ajal, mil paljud ameeriklased on sissetulekuta või peavad oma töökoha pärast muretsema.

Lippus sedastas, et riik on struktuur, milles on paljuski koos kaks poolt — taktikaline ja strateegiline, ning nii nagu Ameerika Ühendriigid on pidanud otsustama, kas panku aidata või mitte, peab Euroopa Liit otsustama, kas Kreekat aidata.

Kodanikuliikumine Hõivake Wall Street korraldas laupäeval ülemaailmse protesti, mis tõi inimesi tänavale ligi 1500 linnas ja enam kui 80 riigis, mõnes riigis muutus aktsioon vägivaldseks ja rüüstavaks. Roomas sai rahutustes viga vähemalt 70 inimest, New Yorgis võttis politsei sama palju vahi alla.

Ahto Lobjakas rääkis Delfile esmaspäeval, et meeleavaldus võib tulemusi tuua, kui osavõtjaid on kriitiliselt palju, kuid tõenäolisem on siiski ettevõtmise hääbumine. Eesti Päevalehe ajakirjanik Kristjan Jõevere märkis teisipäevase lehe juhtkirjas, et üleilmastunud kapitalismi rahumeelne protest ei huvita.