Madise pöördub kirikuraha küsimuses riigikohtusse
"Valitsuse tänase otsusega ei puudutatud põhiseaduslikkuse probleemi, vaid püütakse kindlustada raha kirikutele üleandmine enne riigikohtu otsuse jõustumist. Seda saab nimetada kas riigiõiguslikuks asjatundmatuseks, õigusriikluse eitamiseks või nihilismiks," ütles õiguskantsler. "Pöördun selguse saamise eesmärgil Riigikohtusse ja palun ministritel raha andmise lepinguid enne Riigikohtu otsust mitte allkirjastada."
Valitsus täiendas kirikutele raha eraldamist ette näinud korraldusi
Valitsus täiendas täna raha eraldamise põhjendust ehk lisaks sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamisega on raha eraldamine kirikutele seotud nende omandi- või maareformist tulenevate nõuete lõpetamisega või vältimisega. Sellega seonduvalt muudetakse korralduste andmise alust ja lisatakse viide kehtiva määruse sättele, mille järgi on valitsusel õigus raha eraldada omandireformi läbiviimiseks vajalike, õigusaktidega ettenähtud kulude katteks.
"Õiguskantsler leidis valitsusele veebruaris saadetud ettepanekus, et kirikutele raha eraldamise aluseks olnud määruse punkt ei ole seadusega kooskõlas. Tänase otsusega lisas valitsus rahaeraldustele täiendava õigusliku aluse ja andis sellega neile suurema õiguskindluse," teatas riigihalduse minister Jaak Aab. "Samuti aitab täiendus paremini edasi anda valitsuse eesmärki omandireformiga seotud ebaõigluse kõrvaldamisel ja omandireformi lõpetamiseks seotud toimingute tegemiseks."
Aab märkis, et raha eraldamise ajendiks oli lahenduse leidmine riigi ja kirikute vahel pikka aega kestnud omandivaidlustele ehk omandireformiga seotud seni lahendamata küsimustele.
Korraldused nägid ette EELK-le 6,8 miljoni ja EAÕK-le 1,2 miljoni euro eraldamist. Raha ei ole kirikutele tänaseks veel välja makstud, sest kirikutega ei ole sõlmitud rahaeralduse kasutamise lepinguid.
