Uue jaama vajaduse tingis fakt, et seni tegutsevate Vasula ja Suurupi seirejaamade andmestik ei olnud piisav lähipiirkonna seismiliste sündmuste analüüsiks, teatas keskkonnaministeerium.

OÜ Eesti Geoloogiakeskus direktor Vello Klein ütles, et siiani pole Eesti territooriumil suudetud määrata nõrku maavärinaid.

“Kolmas jaam annab selleks võimaluse — saame määrata ka nõrkade seismiliste nähtuste asukohta ja hinnata, kas tegemist on ikka maavärina või hoopis tehnogeense sündmusega,” märkis ta.

Eestit loetakse geoloogilises mõttes nõrgalt seismiliseks piirkonnas, kuid siinse maakoore tegelik stabiilsus on täpselt teadmata.

Määratletud on sellised tugevad maavärinad, mille on “kinni püüdnud” Soome jaamad või mida inimesed on tundnud. Näiteks Osmussaare maavärin 1976. aastal ja Kirbla maavärin 2004. aastal.

Nõrkade, vähem kui 1,5-magnituudiste maavärinate seismiline signaal nõrgeneb aga kiiresti ning nende usaldusväärseks fikseerimiseks jäävad Soome jaamad liiga kaugele.

Matsalu seirejaam alustas tööd rahvusvahelise koodi MTSE all. Seirejaam on varustatud laiaribalise Guralp T60 tüüpi seismomeetriga ning häälestatud automaatsele töörežiimile.

Jaam edastab andmed reaalajas Eesti Geoloogiakeskuse ja Potsdami Maauuringute Keskuse serveritesse, kus toimub esmane kvaliteedikontroll ning andmete arhiveerimine.

Andmete edasine töötlus ning seismiliste sündmuste analüüs toimub Eesti Geoloogiakeskuse geofüüsika, mere- ja keskkonnageoloogia osakonnas.

Vasula ja Suurupi seirejaamade salvestisi saab vaadata Eesti Geoloogiakeskuse kodulehele paigutatud seiremonitoris.

Lähiajal on samas nähtavad ka Matsalu seirejaama seismogrammid.

Uus jaam koos aparatuuriga maksis ligi 380 000 krooni. Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus, jaama paigaldamist aitasid korraldada Riikliku Looduskaitsekeskuse Matsalu rahvuspargi töötajad.