Vahepeal kehtinud seadusesätte kohaselt nõuti kõigilt usuühendustelt kristlike nimetäiendite — kirik, kogudus ja koguduste liit, kasutamist. Kuivõrd Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda ja sellesse kuuluvad kohalikud kojad ei pidanud võimalikuks enda nimes kristlike nimetuste kasutamist, oleks neid oodanud 1. juulist sundlikvideerimine, teatas Maavalla Koja kirjutaja Delfile.

Maavalla Koda on taotlenud omanimede kasutamise õiguse jätkumist 2001. a. alates. 2002. a. sügisel võttis Riigikogu isegi omanimesid jätkuvalt lubava uue seaduse vastu. Kui president Meri seaduse tagasi lükkas, kadus omanimesid lubav säte segastel asjaoludel seadusest. Maavalla Koja proteste ei pandud tähele Riigikogu õiguskomisjonis, Riigikogus, ega President Rüütli kantseleis.

Maavalla Koda tellis filoloogiadoktoritelt Kristiina Rossilt ja Tõnu Seilenthalilt keelelise ekspertiisi, mis tõestas, et mõisted kirik ja kogudus tähistavad eesti keeles kristlikke ühendusi. Maavalla Koda pöördus õiguskantsler Allar Jõksi poole, paludes välja selgitada, kas kohustuslike kristlike nimetäiendite kasutamise nõudmine taara- ja maausuliste ühenduste nimedes on kooskõlas põhiseadusega. Õiguskantsler leidis et Kirikute ja koguduste seadus piirab usuvabadust. 2003. a. juunis palus õiguskantsler siseministeeriumil algatada seaduse muutmise.

Maavalla Kotta kuuluvad kohalikud kojad ühendavad taara- ja maausulisi. Maausulised järgivad meie maa põlisrahva — maarahva — järjepidevat vaimset pärandit. Taarausulised tunnistavad 1930. aastatel loodud omausku.

Viimastel aastatel on Maavalla Koda seisnud aktiivselt hiiliva riigikiriku kehtestamise ilmingute (kohustusliku religiooniõpetuse juurutamine, sõjaväe-, vangla-, politsei- ja koolikaplanaadi loomine jm) vastu. Koda on tegelenud ka põlisrahva ajalooliste pühapaikade kaardistamise ja kaitse tõhustamise probleemidega.