Maaülikoolis suri transgeenne kloonvasikas
Teadlaste sõnul ei andnud esialgne makropatoloogiline uuring vastust küsimusele, miks vasikas suri.
"Transgeense kloonvasika surm on väga ootamatu, kuna kriitiline periood vasika arengus oli juba möödas ning tema tervis oli hea," sõnas Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma.
Täna ei oska vasikat pidevalt jälginud loomaarstid öelda, mis võis haruldase looma äkilise surma põhjustada. "Kindlasti teeme kõik võimalikud uuringud surma põhjuse väljaselgitamiseks," lisas Jaakma.
Prorektori sõnul selguvad vasika surma põhjused pärast erinevate proovide analüüsimist nädala jooksul.
Jaakma kinnitas Delfile, et maaülikooli projekt läheb edasi. „Meil on omandatud täiel määral transgeensete lehmade tegemise oskused ja need oskused ei kao Juuni lahkumisega meie juurest ja on meiega edasi,“ ütles Jaakma. „Järgmise aasta kevade hakul loodame saada järgmise transgeense vasika.“
Jaakma sõnul on ka koostööpartnerite leidmisel oluline, et on uurimisrühm ja inimesed, kes valdavad seda teemat. „Koostööpartnerid teavad seda, et selliste loomade puhul ei ole garantiid, et nad täie kindlusega saavad täiskasvanuks ja hakkavad piima andma,“ kõneles prorektor, kelle sõnul on kõige tähtsam, et ülikoolil on inimesed, kellel on teadmised.
Juuni lõpus Eesti Maaülikoolis sündinud lehmvasika genoomis oli inimese kasvuhormooni geen ning kasvuhormooni lüpsva lehma piima oleks saanud kasutada erinevate haiguste ravimisel.
Transgeensed kloonvasikad on maailmas haruldased, Eestis sündinud Juuni oli teine kasvuhormooni geeniga vasikas maailmas.
