Maaülikoolile valitakse uus rektor
“Maaülikooli missioon ütleb, et me peame tegelema Eesti loodusressurssidega — nende säästliku majandamise ja hoidmisega — nii teadustegevuses kui ka õppetöös. Meil on seega oma roll ja ni‰‰ olemas,” lisas Tullus.
Kuigi ajakirjanduses on püütud maaülikooli rektori valmiste peateemana kehtestada just ülikooli eraldi püsimise või Tartu ülikooliga liitmise teema, ütlevad kolm kandidaati otsekui ühest suust, et diskussioon keskendub hoopis sellele, kuidas maaülikooli teadustaset, hoonete ja majanduse olukorda parandada ning meelitada ülikooli tulevikus uusi tudengeid.
Rektorikandidaatidest noorim, 46-aastane Kalev Sepp rääkis, et kõige olulisem on tulevasel rektoril tagada ülikooli ühtlane areng ning elavdada maaülikooli rahvusvahelist ja kodumaist koostööd.
“Eks seda soovivad ka teised rektorikandidaadid, aga taktika, kuidas seda saavutada, on erinev. Mina olen rektorikandidaatidest parima meeskonnatöö kogemusega ja välismaal töötamise kogemus on mulle andnud ka selles valdkonnas olulised eelised,” lisas Sepp.
1996. aastast maaülikoolis töötav Sepp on alates 2003. aastast tegutsenud ka maailma looduskaitseliidu eri nõukogudes ja komiteedes.
Kuid administratiivseid kogemusi on Sepal kesisemalt kui praegusel õppeprorektoril Hardi Tullusel või aastatel 1997– 1999 maaülikooli juhtinud Mait Klaassenil. Ka debattides on Tullus ja Klaassen üritanud rõhku panna maaülikooli juhtimise kogemusele. Samas on nende juhtimise ajal jäänud lahendamata mitmed praegu üsna teravalt välja paistvad probleemid.
“Viis aastat pole sentigi investeeritud Eerikal asuvasse õppehoonesse. Seal on kõik nagu Nõukogude ajal ja kogu see agronoomiapool vajab maaülikoolis kordategemist,” viitas ühele probleemile Sepp. Lisaks saab rääkida ka teiste õppehoonete korrastamisest või kolimisest Tartu linna serva Tähtverre.
Selles osas on kolme rektorikandidaadi arvamus sarnane, erinev on vaid arusaam, kuidas hoonete korrastamiseks ja ümberkolimiseks raha leida. Mait Klaasseni hinnangul on keeruline ennustada, kes kolmest kandidaadist rektoriks valitakse. “Kuid kindel on see, et maaülikool jätkab iseseisvana ja ülikooli juhtimine saab olema demokraatlik,” lisas Klaassen.
Hardi Tullus ennustas, et erinevalt Tartu ülikooli jaanuarikuisest rektorivalimisest suudab maaülikool rektori valida esimesel korral. Sarnaselt Tartu ülikoolis valitseva rektorivalimiskorraga nähakse maaülikoolis ette võimalust, et kahe kandidaadi võrdse häälearvu puhul heidetakse liisku. Rektorikandidaatide hinnangul oleks veidi imelik, kui rektori paneks paika loos. Eesti maaülikooli rektor valitakse ametisse viieks aastaks. Mandaadi saamiseks on tarvis 100 valijamehe poolthäält.
Kandidaadid
Kalev Sepp
Sündinud: 17. mail 1961 Tallinnas
Perekonnaseis: abielus, poeg ja tütar
Haridus: 1995–1999 maastiku-ökoloogia ja keskkonnakaitse doktoriõpe, Tartu ülikool; Londoni ülikool (UCL), filosoofiadoktor (PhD) (1999). 1991–1993 magistriõpe, Tartu ülikool, geograafiamagister (MSc) (1993). 1985– 1987 TRÜ, aspirantuur, bioloogia-geograafia teaduskond. 1979–1984 TRÜ, diplomiõpe, bioloogia-geograafia teaduskond, biogeograafia ja geograafia õpetaja eriala
Praegune töökoht: 2003– Eesti maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, professor
Hardi Tullus
Sündinud: 14. augustil 1956 Tartus
Haridus: 1987 Tartu ülikool, bioloogiateaduste kandidaat ökoloogia erialal. 1979 Eesti põllumajanduse akadeemia, metsamajanduse insener
Praegune töökoht: 2007– Eesti maaülikool, rektori kt; õppeprorektor; metsakasvatuse professor
Mait Klaassen
Sündinud: 23. jaanuaril 1955 Tartus
Haridus: 1989 EPÜ, veterinaariateaduste kandidaat. 1978 Eesti põllumajanduse akadeemia
Praegune töökoht: 2007– riigikogu liige