Maaülikooli rektor Mait Klaassen: kui kõrgharidust ja teadust piisavalt ei rahastata, lõikame Eesti tulevikku

 (92)
Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen
Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen Foto: Rauno Volmar

Eesti kõrgharidus vireleb rahapuuduses ja leevendust veel ei paista. Rektorite nõukogu esimees Mait Klaassen ütles, et täna arutasid rektorite nõukogu ja Eesti üliõpilaskondade liit võimalusi, kuidas siit edasi minna.

"Täna on kõrghariduse rahastus jõudnud ühe protsendini SKP-st ja sellise riigieelarve strateegia juures, nagu meil täna olemas, jõuab ta sealt üsna kiiresti juba 0,5-ni, kui see asi nii edasi jätkub. Ülikoolid peavad midagi ette võtma," ütles Klaassen.

Kohtumisel jõuti otsusele, et kui rahastus ei parane ega suurene, siis vaadatakse haridus- ja teadusministeeriumiga koos halduslepingu sisu üle ehk mida ja kui palju ülikoolid tegema peavad.

Samuti on halduslepingutes Klaasseni sõnul ette nähtud, et rahastus kasvab igal aastal 5 protsenti. Nii pole see aga viimastel aastatel olnud ja ülikoolidel on tulnud leppida samale tasemele jäänud eelarvega.

"Ta (haridus- ja teadusminister Mailis Reps - toim.) ei ole suutnud piisavalt tõestada ja seda pilti ette manada nendele otsustajatele, kes raha jagavad, et ülikoolid on hapnikuvaeguses ehk rahanappuses," nentis rektor.

Ta lisas, et kahetsusväärselt on seda võimendanud viimase aja sündmused ja on ülimalt oluline, et ühiskonnas kõrghariduse kuvand paraneks ja "hobusevaraste" müüt murtaks.

Seotud lood:

Millal tehakse otsused?

Klaassen ütles, et otsuseid hakatakse tegema paralleelselt riigieelarve menetlusega, aga rõhutas veel, et samamoodi edasi minna ei saa. "Kui meil on professori palk miinimum 1800 eurot ja dotsent - ja lektorist ma ei räägigi - need on juba tuleva aasta Eesti keskmisest allpool, siis on midagi väga pahasti," nentis ta.

Samuti pole ülikoolid saanud endale piisavat palgatõusu lubada. "Siin on selged käärid ja kõrgharidust ja teadust mitte piisavalt rahastades, lõikame tegelikult Eesti tulevikku," ütles Klaassen.

Kuigi konkreetsete meetmete osas täna otsuseid ei tehtud, on kõik valikud Klaasseni sõnul laual. Augustikuisel rektorite nõukogu kohtumisel käisid ülikoolijuhid välja kolm võimalust, kuidas õnnestuks kulusid vähendada. Esiteks hoiaks kõrgkoolide raha kokku see, kui ei võetaks enam lisakohustusi. Teiseks saaks vööd koomale tõmmata auditoorse töö mahtu vähendades ja osa töötajaid sundpuhkusele saates. Kolmandaks annaks kärpida regionaalse tegevuse kulu.

Ühe valikuna on laual ka tasuline õpe, sest Klaasseni sõnul nõuab kaasaegsel tasemel kõrghariduse andmine üha rohkem ressurssi. "Tasuline õpe peab olema sellise süsteemina üles ehitatud, mis ei võtaks vähemkindlustatud inimestelt ära võimalust saada kõrgharidust ja saada seda inimlikel, mitte orjastavatel tingimustel," sõnas ta.