Maaülikool näitas esimest mitte aia taha läinud transgeenset kloonvasikat Juunit

 (60)
kloonvasikas Juuni
Kloonvasikas JuuniFoto: Maaülikool

Täna esitletakse Maaülikoolis transgeenset kloonvasikat, kelle nimi on Juuni. Esmalt räägitakse pressikonverentsil vasikaga seonduvast, seejärel suundutakse looma ennast vaatama.

Juuni lõpus sündinud lehmvasika genoomis on inimese kasvuhormooni geen – lehm hakkab loodetavasti tulevikus oma piimaga lüpsma kasvuhormooni, mida saab sealt eraldada ja kasutada erinevate haiguste ravimisel. „Lehmi, kelle piimast saab ravimeid toota, on maailmas veel väga vähe ja need on haruldased,“ selgitas Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma. „Samas on sellise tehnoloogia juurutamist ravimitööstuses oodatud pikisilmi – see on revolutsioonilise tähtsusega, kuna võimaldab muuta ravimitootmise odavamaks ja kvaliteetsemaks.

Uurimistöö tulemusena on nüüdseks Eestis välja arendatud kloonimise ja transgeense tehnoloogia kompetents. „Lisaks „ravimilehmade“ loomisele on selle tehnoloogia baasil tulevikus võimalik luua haiguste suhtes vastupidavamaid või siis teatud kasulike piimakomponentide poolest rikkama piimaga loomi,“ ütles Jaakma.

Transgeenne lehmvasikas on loodud Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Reproduktiivmeditsiini Tehnoloogiate Arenduskeskuse teadlaste koostöös.

Kloonimise tehnoloogia väljatöötamist biotehnoloogiliste ravimite saamiseks transgeensetelt veistelt on rahastanud EAS.