Maasikakasvatajad üle Eesti muretsevad, et kui võõrtööjõudu Eestisse ei lubata, siis jääb abikätest puudu. Helme maasikakasvatuse juhatuse liige Andrus Horn rääkis, et talu palgal on varasematel aastetel olnud pooled hooajatöölistest ukrainlased. Ta tõi välja, et mullu oli nende juures 35-36 ukrainlast, töötamise registri järgi töötas ettevõttes mullu 30. juuni seisuga 78 inimest.

Horn nentis, et hooajatööliste töötajate vajadus on praegu suur: „Pole vahet, kas vaja on kaks tuhat, tuhat või 500 hooajatöölist. Neid on lihtsalt vaja.“ Üheks õlekõrreks võib olla renditööjõud, mida Horni sõnul hakati pakkuma umbes kuu aega tagasi. Töötajaid on igalt poolt ning pakkumisi tuleb uksest ja aknast. Horn avaldas ka lootust, et ehk saab nii väljaspoolt tööjõudu.

„Ma ei ole kindel, kui ma renditööjõuga lepingu teen, et kas sealt ikkagi tööjõudu tuleb. Kaks või kolm tükki on käinud ukse taga. Kui ma vaatan pakkujate tagamaad, siis need on aasta alguses tehtud ettevõtted. Ei ole neil veel käivet ega midagi. Kui mina pistan allkirja lepingule alla, siis minul on kohustused, nendel ei ole mingisuguseid kohustusi,“ nentis Horn.

Lätist pole ka tõsist pakkumist, märkis ta, kuigi iga aasta on mõni inimene olnud Lätist tööl. „Piiriäärne on Lätis üsna tühi. Kaugemalt ei taha tulla ja ööbida. Väidetavalt oleks Lätist tööjõudu, aga pakkumist pole olnud,“ ütles Horn.

Maasikakorjamise perioodiks oleks Helme maasikakasvatuses tarvis 80 inimest. Vahepealse hooldustööga saadakse veel hakkama. „Kui on tõsine eestlane, kes tahab maasikapõllul tööle tulla, siis ta leiab ise kätte selle põllu,“ märkis tänavu kuuele hektarile maasikaid istutanud mees. See töö sai tehtud koos kohalikega, lisaks tulid appi mõned ukrainlased Tallinnast või mujalt linnast.