Maarjamäel kõrvuti vaenlaste mälestusmärgid

Eesti vabadusvõitlejate ühendused avavad suvel Nõukogude sõjaväe mälestusmärgina tuntud Tallinna Maarjamäe memoriaali juurde uue mälestusväljaku, mis valmib 1944. aastal punavägede vastu võidelnute auks.

Uus, hallist graniidist kivisillutisega kolmnurkne mälestusväljak tuleb praeguse hiigelobeliski vahetusse naabrusse ning seda ilmestavad 16 nimetahvlit 1944. aastal Punaarmee vastu võidelnud väeosade nimedega ja kolm suurt risti, kirjutas Postimees.

Lisaks tulevad mälestusväljakule lipualused, mälestusmärki neljas keeles tutvustav tahvel ja suur malmvalust Eesti kaart, kus on ära toodud omaaegsed lahingupaigad.

Seejuures asuvad vaid poolesaja meetri kaugusel uuest mälestusmärgist nõukogude ajal pandud mälestusplaadid punavägedele, kes 1944. aastal Tallinna vallutasid. Lisaks suurejoonelisele punamälestisele asub kompleksi vahetus läheduses Saksa sõjaväekalmistu.

Mälestusmärgi rajamisega tegeleva sihtasutuse Eesti Vabadusvõitluse Vääristamise Fond juhatuse esimees Kuno Raude ütles, et mälestusmärki asuti Tallinna linna ja Saksa relvavendade rahaga rajama juba 2001. aastal, kuid toona jäi see rahapuuduse tõttu pooleli.

Praeguseks on mälestisest olemas kolm risti, sillutis ja juurdepääsuteed. Raude sõnul on eesmärk väljak pidulikult avada tänavu juulis, mil Tallinnas toimub vabadusvõitlejate juubelikokkutulek ja tähistatakse 60 aasta möödumist toonastest sündmustest.

Raude lausus, et kogu mälestusmärgi rajamine läheb maksma ligi 900.000 krooni. Ta lisas, et Tallinnas ei ole praegu teist mälestusmärki, mis oleks rajatud 1944. aastal Punaarmee vastu sõdinute auks.

Ta ei osanud reedel ajalehele öelda, miks valiti mälestise asukohaks omal ajal just Maarjamäe memoriaalkompleksi naabrus.

Kolm aastat tagasi Postimehele uue mälestise ideed tutvustanud Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esimees Heino Kerde rääkis toona, et asukoha valikul sai otsustavaks selle lähedus Saksa sõjaväekalmistuga.

Taanduvate Saksa vägede järel tulnud Punaarmee jõudis Eestisse Narva jõe äärde 1944. aasta jaanuaris. Aasta alguses kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon, paljud eestlased lootsid kahe suurriigi mõõduvõtmist ära kasutades taas Eesti iseseisvuse taastada.

Juulis-augustis 1944 peeti Sinimägedes Eesti ajaloo veriseimad ja ohvriterohkeimad lahingud, kus lisaks Eesti ja Saksa väeosadele võitlesid Nõukogude armee vastu ka näiteks Taani, Norra, Hollandi, vallooni ja flaami väeosad.

18. septembril tehti Tallinnas katse moodustada iseseisva Eesti valitsus, kuid Punaarmee vallutas Tallinna 21. septembril ja kogu Mandri-Eesti 24. septembriks. Vastupanu Lääne-Eesti saartel kestis 24. novembrini.

Venemaa infoagentuur Interfax jõudis laupäeval juba vene ja inglise keeles teatada, et Eestis jäädvustatakse SS-laste ja Eesti natsistide mälestust.

“Eesti vabastamisel fašistlikest vallutajatest võitles Nõukogude armee koosseisus Eesti laskurkorpus, hitlerlaste poolel aga 20. Eesti SS-diviis,” lisas agentuur.