Maardu hiiemetsas jätkuvad lähipäevil raietööd

 (26)
Maardu hiiemetsas jätkuvad lähipäevil raietööd
Foto: erakogu

Harjumaal Jõelähtme vallas Maardu hiiemetsa ostnud firma kavatseb lähiajal jätkata lageraiet, mille muinsuskaitseamet mullu kevadel peatas.

Muinsuskaitseamet andis eelmisel nädalal OÜ-le Eremka loa raietööde tegemiseks Rebala muinsuskaitsealal, kus asub ka Maardu hiiemets. OÜ Eremka teatas reedel Jõelähtme vallavalitsusele ja muinsuskaitseametile, et kavatseb raietöödega jätkata. "Väljas on krõbe talveilm, mis igati sobilik metsavarumiseks, ning OÜ Eremka alustab raietöödega Rebala muinsuskaitsealal lähipäevil," teatas ettevõte BNSile.

Muinsuskaitseameti eksperdid jõudsid jaanuari keskel pärast rohkem kui pool aastat kestnud ekspertiisi järeldusele, et Harjumaal Jõelähtme vallas asuva Maardu hiiemetsa piiride laiendamine ei ole põhjendatud. Muinsuskaitseameti ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertkomisjon tegi mullu 17. mail ettepaneku Maardu hiiemetsa piiride laiendamiseks praeguselt 6,2 hektarilt 75 hektarile, mis oleks välistanud seal raietööd.

Ettepaneku läbivaatamiseks kehtestas muinsuskaitseamet taotlevates piirides 75 hektaril kuueks kuuks ajutise kaitse, millega peatati igasugune ala ja keskkonda muuta võiv tegevus. Hiiemetsa piiride laiendamise arutelu kerkis päevakorda pärast seda, kui hiiemetsa läheduses alustati mullu kevadel lageraiet.

Muinsuskaitseamet otsustas pärast mälestise ulatuse, seisundi ja iseloomu ülevaatamist, et piiride laiendamise ettepanek tugineb peamiselt hiiemetsa kohanimel ja suulisel pärimusel ning on ebapiisav arheoloogiamälestise ala laiendamiseks. Muinsuskaitseamet arvestas otsuse langetamisel sellega, et hiie läheduses asuv ala asub Rebala muinsuskaitsealal, mille põhimäärusega on tagatud muistse põllumajandusmaastiku säilimine.

Eestis on 6624 arheoloogiamälestist ja umbes 2000 neist on seotud esivanemate muistsete ohverdamiskommetele, riitustele ja kultustoimingutega. 1600 mälestist neist on väikeselohulised kultusekivid ehk lohukivid. 450 kultuurimälestist on ohvripuud, -allikad, -kivid ja muud looduslikud pühapaigad, mille kohta on kogutud suulist pärimust ja arheoloogilist informatsiooni. Hiiepaiku on nende hulgas paarsada. Maardu hiiemetsa suurus on 6,2 hektarit ning koos 50 meetri laiuse kaitsevööndiga ulatub see 12,3 hektarini, olles üks suuremaid omalaadsete hulgas.