Valitsuse poolt heaks kiidetud uus radikaalne haldusjaotuse projekt võib olla väikeste maakoolide ja nende tuleviku suhtes hukatuslik, kuna keegi ei vaevugi uurima, milliseid sotsiaalseid probleeme ja pingeid see endaga kaasa toob.
Kongressi hinnangul on hariduslik, sotsiaalne ja regionaalne ebavõrdsus Eestis võtnud enneolematu ulatuse. Maakoolide käekäik näitab selgelt, kuidas riik suhtub oma inimestesse ja eelkõige lastesse. Koolide rahastamise riiklike põhimõtete tõttu on suurima löögi all väikesed maakoolid, mida vallad on rahapuudusel sunnitud ridamisi sulgema.
Kui need tendentsid jätkuvad, kaotab Eesti järk-järgult elu kaugemates maapiirkondades. Praegu toimub ääremaastumine n-ö suurel tasandil, mille tõmbekeskused on Tallinn, Tartu, Pärnu ja Kuressaare. Kuid lähitulevikus võib tekkida ääremaastumise teine laine ehk ääremaastumine nn väikesel tasandil, mis katab võsaga paljud tänased eluasumid.
Maakoolide võrgu hääbumine saab takistuseks ka maainimeste elukestva õppimise korraldamisel. Seda kompenseerib vaid osaliselt järjest laienev arvutivõrk. Täiendõppe- ja konsultatsioonisüsteemid teevad suurt tööd, kuid jõuavad halvasti külade tasandile, tõdevad maarahva esindajad.
Maarahva kongress teeb ettepaneku algatada vastuseisuks praegustele langustendentsidele ulatuslik maahariduskampaania, sest hea hariduse saamise võimalikkus on maakohtade eluspüsimise võtmeküsimus.
Kongress kutsub kodu- ja väliseesti üldsust, Riigikogu, presidenti ja valitsust üles toetama konkreetseid projekte Eesti maahariduse ja kultuuri valdkonnas.
Maarahva esinduskogu on seisukohal, et maahariduskampaania lipulaevaks peab olema tugev ja arenev maaülikool. Seetõttu tuleb kaitsta Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) terviklikkust ja iseseisvust ning peatada riigitellimuse vähenemine üliõpilaskohtadele EPMÜs.
